Nägin unes, et Joseph Goebbels oli surnust üles ärganud ja põrgust tagasi maa peale tulnud. Oli teine selline kõnetu vanamehekribul, kuub seljas liiga suur. Oli endale teises ilmas kuidagi prillid hankinud. Rääkis mulle, et on uurinud Vladimir Putini propagandavõtteid ja mõistab alles nüüd, kui mannetud oli tema omal ajal. Aga mis läinud, see läinud. Ütles, et nüüd räägiks ta Teisest maailmasõjast umbes nii:
Saksamaa ja Venemaa olid head sõbrad. Saksamaad juhtis Aadu ja Venemaad Joss, kes olid vanad tuttavad. Noorespõlves oli neil vahel õiendamist, aga poolakaid ja juute ei sallinud kumbki ning nii lepiti ikka ära. Nii ka riigijuhtidena – kord riieldi, kord lepiti. Elukene veeres nagu peeruhernes.
Siis aga hakkas Aadu tasapisi märkama, et Joss ei valitse oma alamaid õigesti. Venemaal levisid rahvavastased meeleolud, mida levitasid rahvavaenlased, ja rahvas kannatas nii nende meeleolude kui vaenlaste käes. Aadul olid seaduslikud nõudmised, nimelt poolakate vabastamine Poola valitsusest. Valesti valitsetud rahvas endise Poola piiri taga kujutas endast aga vaieldamatut julgeolekuohtu Saksamaa suveräänsusele. Seetõttu otsustas Aadu vabastada lisaks poolakaile ühe hooga juba ka vene rahva.
Piiratud erioperatsiooni käigus saatis Aadu Venemaale kolm vennalikku väegruppi (Nord, Mitte ja Süd). Venelased tervitasid neid lillede ja kükktantsuga. Mõnikord heideti lilli kogemata koos pottidega, kuid Saksa vennalikud erioperaatorid klaarisid sellised episoodid alati suurima delikaatsusega ära, nii et midagi järele ei jäänud. Väegruppide edenemine toimus vene rahva vaimustushõisete saatel plaanipäraselt kuni Moskva ja Stalingradini, kuid siis takerdus.
Sellel oli kahetsusväärne põhjus. Joss, oskamata õiglaselt hinnata Aadu internatsionaalset abi, oli lõplikult langenud rahvusvahelise imperialismi võrku, muutunud võitlevaks kapitaliteenriks ja juudi finantsoligarhia käpiknukuks, ning kutsunud endale appi Saksamaa verivaenlase – Ameerika Ühendriigid. Saaki haistvate šaakalitena liitusid jänkidega muidugi ka britid. Ameeriklased, soovides realiseerida oma alatuid maailmavallutusplaane, saatsid Jossile hulgaliselt sõjavarustust, toitu ja pesu. Marionetistunud Joss pani kõik mängu, et säilitada oma rahvavaenulik režiim ning tal õnnestuski saksa vabastajate rahumeelne edasiliikumine peatada. Tema militaarsed jõugud, mis olid närimiskummi abil joobeseisundisse viidud, ründasid sakslasi alatult maal, vee peal ja vee all ning õhus.
Asi läks koguni nii hulluks, et nimetatud militaarsetel jõukudel õnnestus jõuda Berliinini ja peaaegu sama kaugele suutsid tungida ka Saksamaa vastu ühinenud imperialistid lääne poolt. Juutide raha eest. Saksa eesrindlik kultuur tambiti porri, sakslased heideti närimiskummi ja Lucky Strike’i orjusse. See oli 20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof. Kuid vabanemistund pole kaugel ja peagi saabub aeg, mil päike Saksa Maailma kohal iial ei looju.
Goebbels tahtis justkui midagi veel öelda, aga siis ma ärkasin üles. Raadiost tulid Ukraina sõja uudised.
