Genotsiid on üks kõige koledamaid asju, mis inimeste keskel üldse juhtuda saab. Sisuliselt on tegu nähtusega, mis pärineb otse loomariigist, ja ehkki inimesed ongi suures osas loomad, on neile ometigi antud mõistus, südametunnistus ja kultuur, et oma loomalikku poolt ohjeldada, taltsutada ning heade eesmärkide teenistusse suunata, nagu me seda igapäevaselt teemegi. Paraku näeme oma silmaga, kui lihtsalt see kõik võib maha langeda, […]
Nägin unes, et Joseph Goebbels oli surnust üles ärganud ja põrgust tagasi maa peale tulnud. Oli teine selline kõnetu vanamehekribul, kuub seljas liiga suur. Oli endale teises ilmas kuidagi prillid hankinud. Rääkis mulle, et on uurinud Vladimir Putini propagandavõtteid ja mõistab alles nüüd, kui mannetud oli tema omal ajal. Aga mis läinud, see läinud. Ütles, et nüüd räägiks ta Teisest maailmasõjast umbes […]
Päritaval monarhial on kõigi vigade juures ka üks määratu pluss. Seal saab tavaliselt valitsejaks inimene, keda on lapsest saati selle võimalusega harjutatud. Veel tähtsam – teda on harjutatud võimuga. Võim on kohutav koorem, ja mida suurem võim, seda kohutavam. Sellega tuleb õppida kohanema maast-madalast, tarkade õpetajate juhendamisel. Ja isegi siis võib asi metsa minna. Absoluutset võimu suudab taluda üksnes jumalik olend – […]
Kui maamees linna satub, siis juhtub temaga ikka midagi, mida annab mäletada. Minuga juhtus nii, et kuulsin tahtmatult pealt võõrast vestlust. Õieti üht jupikest sellest. Ma ei ütle, kus, sest see pole oluline. Igatahes Eestis. Jupike aga kõlas nii: „…ja siis veel mõned vanema generatsiooni inimesed, kellel ei ole kokkupuudet rahvusvahelise üldsusega ja kes seetõttu kasutavad valesid sõnu. Selliseid, mis on solvavad.“ […]
Küüditamistega seoses kerkib ikka ja jälle pinnale mõni lugu, mis räägib sellest, kuidas lihtne vene sõdur näitas üles suuremat inimlikkust kui eestlasest küüditaja, sageli sama küla inimene. Nii juhtus ka tänavu Maalehes, kus taasavaldati 2014. aastast pärit artikkel „Omad eestlased viskasid nutva imiku küüdimasina kastist lumme“. Pole kahtlust, et sellised lood vastavad tõele, samuti kui meenutused paljude siberlaste osavõtlikkusest küüditatute suhtes. […]
Möödunud sajandi üks tuntumaid mõtlejaid Michel Foucault juurdles palju võimu ja võimuiha üle, jõudes lõpuks välja pehmelt öeldes veidrusteni, kui hakkas nägema võimuiha enam-vähem kõikjal – igasuguses õpetamises, mistahes tõeotsingus, kõigis valitsemissüsteemides ja kõigis tekstideski, loomulikult peale iseenda omade. Selline redutseeriv – või otse öeldes eksitavalt lihtsustav – visioon sai kõigist oma loogikavigadest hoolimata kiiresti populaarseks ja on populaarne tänini. Võimujanuga […]
End of content
No more pages to load
