Piinlik on, kui su sünnilinn, ülikoolilinn, nooruse linn ja kordumatu Vaimu linn ennast terve eesti rahva ees lolliks teeb. Kindlasti muidugi leidub ka neid, kellele see jama väga meeldib ja nemad on, nagu alati, need kõige häälekamad. Kuid oletan, et „omaette pomisev enamus“ küsis siiski endalt ja teistelt, mis seeni Tartu linnajuhid nüüd siis söönud on.
Kõigepealt teatati, et ülikooli esine pannakse autodele kinni ja siis tulevad sinna inimesed arhitektuuri nautima ja muidu ennast mõnusalt tundma. Ahah. Lume ja lobjaka sisse? Või mis häda peaks inimestel olema äkki ülikooli ette aelema tulla, kui seal peale aelemise midagi teha ei ole? No vaatad ülikooli, ilus on, aga kaua sa teda ikka vaatad?
Teiseks saime teada, et teatrikülastajatest on väga inetu, kui nad 1) üldse tulevad autoga, mitte jala, jalgratta või taksoga, 2) pargivad teatrile võimalikult lähedale ega jäta oma autot näiteks Veeriku Selveri parklasse. Tõsi ta on, Elvast ja Jõgevalt on tõesti targem Tartusse tulla jala või taksoga, eks ole? Ja Tallinnast võib tulla bussiga, et Tartu hotellid kosuksid, sest viimane tagasibuss väljub kl 9 õhtul. Nii et võtke hommikumantel ja puhas pesu kaasa, tulge oma sumadaniga aga teatrisse ja minge pärast ülikooli ette lumehange istuma. Küll seal varsti lesida ka lubatakse. Tööle sõidab progressiivne inimene jalgrattaga, mis sest, et töö juures ei ole dušši ja tuleb päev otsa higist haiseda. See on progressi lõhn. Aga pori, mille te sõites külge saate – sest mitte keegi ei taipa, et tänavatel peavad olema korralikud rentslid ning tänavapind kummis, mitte sile – , see on lausa raviomadustega.
Vaen autode vastu on muidugi Tartu rae vana tõbi, see on parkimise kogu kesklinnas nii tülikaks teinud, et ega inimesel suurt muud üle jäägi, kui kasvõi kingakauplusse minekuks ikka Lõuna-, Põhja-, Lääne- või Idakeskusse sõita. Peaasi, et mitte oma kodulinna südamesse. Mis tähendab, et linnasisest autosõitu inimese kohta tuleb hoopiski rohkem, mitte vähem.
Üldiselt võiks Tartu vanalinna muuta teemapargiks. Autod ära keelata, aed ümber ehtitada ja aiaväravas pileteid müüa. Põhimassi turistidest moodustavad ülikooli välistudengite omaksed, sõbrad, tuttavad ja vaenlased. Midagi ägedat võiks veel välja mõelda. Kui teemapark ei meeldi, kuulutada vanalinn näiteks taimetoidupiirkonnaks, kus ei tohi müügil olla (ega salaja kaasa tuua!) pisimatki vorstivõileiba ega lihapirukat, kanamuna ega kohukest. Siis võiks vanalinnas veel ära keelata mullijoogid, kaasa arvatud gaseeritud mineraalvesi, ja kofeiini sisaldava kohvi. Võiks vanalinnast kujundada antirassistliku turvapiirkonna, kus neegri kohta tuleb öelda „must“, sest „neeger“ on solvav, mustlase kohta aga „roma“, sest „must“ on solvav. (See on postmodernistlik mittelineaarne loogika.) Või teeme sinna hoopis elurikkuse kaitseala. Ürask on ka inimene, nagu ütleb ideeliselt kindel kliimavõitleja. Julgesti edasi!
PS Tegelikult on Tartu linnavalitsus teinud ka palju asjalikke otsuseid ja lasknud kerkida mitmel hoonel, mis linna ei lõhu, vaid parandavad. (Ehkki neid samme võiks märksa rohkem teha.) Seda kummalisemad on mõned kinnisideele sarnanevad teemad, mida arusaamatu visadusega tegelikkusesse pressitakse.
PPS Valimisvõitlusega pole käesoleval jutukesel absoluutselt mitte mingisugust pistmist.
