Nüüd oleme siis niikaugel. Üks lätlane ütles, et eesti treener vaatas oma 17-aastast hoolealust vale pilguga. Hoolealune ise ei saa aru, mis valesti on või milles treenerit süüdistatakse. Ka mitte tema vanemad. Kuid juba on tormanud kohale, vabandust, verd haistev šaakaliparv – see tähendab väikelaste „seksuaalkasvatajad“ – kes kuulutavad, et tütarlaps tunneb ja arvab valesti. Et tegelikult peaks ta ennast tundma ahistatuna, peaks kaeblema, peaks esinema vaimselt ja füüsiliselt murtud ohvrina. Miks ta seda ei tee? Sest teda pole lasteaiast saati õpetatud, et nii on vaja. Järelikult – väikelaste „seksuaalkasvatust“ (ehk siis äärmusfeministlikku ajupesu) – tuleb parendada, tõhustada ja süvendada.
Kenasti Orwelli antiutoopia tasemele küünib muidugi ka kuritegu ise. 59-aastane mees „vaatas armunud pilguga“ 17-aastast tütarlast. „Ta vaatas sind!“ Kohutav lugu. Võiks ju küsida, et mis selles lõpuks kuritegelikku on, kui nii vana mees nii noort tüdrukut armunud pilguga vaatab – viimati ongi armunud? Kas ei tohi? Kui ta sellega piirdubki? Meestevihast aru kaotanud sõss muidugi ütleks, et ei tohi jah, mingil juhul ei tohi. Iga mees on vägistaja ja kui ta seda ei tee päriselt, siis teeb ta seda mõttes, ja seetõttu tuleks kõik mehed […] Või no hea küll, vähemalt pimedaks torgata. Siis kaoks ka probleem, kuidas üldse defineerida kuritegu nimega “armunud pilk”. On ju ka isamaa-armastus, isaarmastus ja üldse palju armastusi. Näiteks vaatab keegi Suure Munamäe vaatetornist armunud pilguga ilusat Eestit – ? Kahtlane lugu, eks ole.
Kõik see meenutab vägagi hullumeelsust.
Minus igatahes tekib tõsine küsimus, kes selles loos õigupoolest pervert ja ahistaja on. Vähemalt nende teadmiste ja nende süüdistuste taustal, mida seitungist lugeda annab. Kui peaks ilmnema midagi tõsisemat, on teine asi.* Aga las siis enne ilmneb.
- Märkus 23. veebruaril: Võimalik, et ongi midagi tõsisemat. Sel juhul jääb käesolevast kirjutisest kehtima see osa, mis ironiseeris “ühiskondlikku kohtumõistmist” nende väheste ja ebaveenvate andmete põhjal, mis ajakirjanduses esialgu avaldati. Kui kedagi on päriselt kuritarvitatud ja/või kiustatud, siis seda ei õigusta ma mitte mingil juhul.