Rubriik: Ühiskond

Teadmine on jõud 3

MINEVIK ON TULEVIKU PEEGEL   See oli vist 1968. või 1969. aastal, aga võib-olla ka kunagi hiljem, kui Tartu ajalootudengid üliõpilaspäevade rongkäigus kandsid loosungit „Minevik on meie teha!“ Tollal tuli sellest veel pahandusi, sest niimoodi polevat ilus partei ja valitsuse üle ilkuda. Partei ja valitsus nimelt tegeles usinalt ajaloo võltsimisega, nii et kõik, kel õnnestus hankida Orwelli „1984“ põrandaalune tõlge, tundsid lugedes […]

Loe edasi

Teadmine on jõud 2

HIIDHIRV JA KAOTATUD TAGASITEE   Kunagi ammu, sadu tuhandeid aastaid tagasi, asustas laiu alasid Euroopas ja Aasias võimsa kasvu ning veelgi võimsamate sarvedega hiidhirv (Megaloceros giganteus). Nüüdseks teda enam ei ole, viimased andmed hiidhirvest pärinevad 7700 aasta tagant. Teadlased on palju pead murdnud, mis põhjustas hiidhirve väljasuremise – kas muutunud oludes liigsuurteks osutunud sarved, inimtegevus, teiste liikide konkurents vm. Võimalik ja isegi […]

Loe edasi

Teadmine on jõud 1

SOTSIAALTEADUSLIK DDT JA KUIDAS TEMAGA HAKKAMA SAADA   Teadmine on jõud, teadmatus on nõrkus, nagu me teame. Paraku unustame sageli, et teadmise ja mitteteadmise vahel on hall tsoon, osaline teadmine, ja otsustada, kas see on jõud või nõrkus, polegi nii lihtne. Esimese hooga võiks arvata, et parem pool muna kui tühi koor. Enamasti meie teadmised ongi ju vaid osalised, ja neist on […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 9.04.2021

  Iga põlvepikkune poisike teab, et Feministeerium on meie ajastu au, mõistus ja südametunnistus. Aga juhtub temalgi. Juhtub koguni nii, et vahele jäädakse labase taskuvargusega. Õilsal eesmärgil muidugi, aga „konservatiivne subkultuur“, mille hulka kuulun nähtavasti minagi, ei saa sellest muidugi aru ja ajab ikka oma jora. Selgitan. Postimehe arvamustoimetaja Martin Ehala ilmutas 2. aprillil oma lehes pika, sisuka ja mõtlemapaneva artikli „Äärmusfeminismi […]

Loe edasi

Te kõik olete süüdi. Teie ka

Ma jätsin prints Harry ja Meghani kuulsa intervjuu teadlikult vaatamata. Nii nagu ma ei tahtnuks pealt vaadata Bamiani Buddha kujude purustamist ega üldse vandalismi. Samal põhjusel pelgan Ameerika märulifilme, kus järjekindlalt korraldatakse tulevahetus mõnes muuseumis, ja kui kuskil paistab mõni Stradivariuse viiul, siis lüüakse see tingimata katki. Kuid meedia eest nii kergesti ei page. Mis ei tule uksest, tuleb aknast ja üks […]

Loe edasi

Kust lapsed tulevad ja kas meil on kriis?

  Tegelikult ei sünni lapsed armastusest. Lapsed sünnivad hoopis seemne- ja munaraku ühinemisest. Olen seda vulgaarset fakti varemgi püüdnud laiemalt teatavaks teha, kuid nähtavasti suurema eduta. See lihtsalt ei kõla hästi. Ka ärritab see tundlikke noori naisi, kellele viirastuvad kilava pilguga keskealised mehed, kes piidlevad nende kõhtu ja küsivad, vähemalt mõttes, et – noh, kas saab juba? Toodangut, toodangut, seltsimehed naised! Ebameeldiv. […]

Loe edasi

On aeg Eestisse linnad ehitada

  Järgnev kirjutis  on jätkuks Andro Männi ja Katrin Koovi artiklile „Eesti linnade ruumilise arengu väljakutsed“ (https://www.err.ee/1222882/andro-mand-ja-katrin-koov-eesti-linnade-ruumilise-arengu-valjakutsed). Toetan väga Männi ja Koovi mõtteid ja üritan neile sekundeerida urbanistikahuvilise profaanina. Hakatuseks üks meenutus. Vaevalt et paljud enam mäletavad sellist terminit nagu „madaltihe hoonestus“. Laulva revolutsiooni aegu, iseäranis 1987. aastal, räägiti sellest palju. Tegemist oli reaktsiooniga mustamäelikule vabaplaneeringule, kõledatele paneelkastide rajoonidele, mis 1970ndail lõplikult […]

Loe edasi

Raamat: SUUR PETTUMUS ehk HUMANISMI KRIIS

  2002 a. ilmunud raamatu „Suur pettumus ehk inimene, ühiskond ja inimõigused“ (kirjastuselt Varrak) redigeeritud teine trükk aastast 2016 (kirjastuselt SE&JS) Kaas: Kadi Pajupuu, Tõnu Noorits   EESSÕNA UUSTRÜKILE Raamatutel on teatavasti oma saatus. Loomulikult sõltub see peamiselt raamatu headusest. Ent mis on headus? Väga lai mõiste, millesse peale ladususe, huvitavuse, olulisuse, sügavuse, kompositsiooni ja stiili mahub ka ajakohasus. Selleks, et lugejaid […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 17.01.21

    Elukogemus ütleb, et kõige magusamaks läheb kaklus pärast kakluse lõppu. Siis saab alistatud vaenlase surnukehal tantsu lüüa ja kireda. Ja kui surnukeha siiski päris surnud ei ole, kireb toogi omal viisil vastu. Mõlema poole käitumine on ülimalt inimlik. Kohe nii inimlik, et peaaegu loomalik. Peatähelepanu pälvib siiski võitja, sest prožektorid on suunatud temale, tema suust peab publik teada saama, kes […]

Loe edasi

Täiskäigul laupkokkupõrke poole

  Vaidlus referendumi üle ei ole enam ammugi vaidlus referendumi üle, vaid vaidlus samasooliste abielu üle. Üks pool soovib seda välistada ja teine pool seadusse kirjutada. Ja referendum, juhul kui küsimusele selle praegusel kujul vastatakse jaatavalt, tekitaks sellele teele korraliku tõkke. Tõsi, mõne aja möödudes võib korraldada uue referendumi, kuid lootus nn sooneutraalne abielu kohe 2023. aasta valimiste järel seadusse kirjutada oleks […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load