Rubriik: Ühiskond

Veneetsia harta ja tegelik elu

Narva vanalinna täieliku või osalise ülesehitamise idee on viimasel ajal jõudsalt toetajaid leidnud. Ootuspäraselt kutsub see aga esile ka vastuhääli. Kuna tegemist on väga mitmetahulise ettepanekuga, mis on otsapidi nii majanduslik, sotsiaalne, regionaalpoliitiline, välispoliitiline, riigikaitseline, arhitektuuriline ja muinsuskaitseline, ning kindlasti midagi veel, on ka vastuväiteid igast vallast. Üks kõige raskekaalulisem neist kõlab umbes nii: iga ajastu peab endast maha jätma endale iseloomulikke […]

Loe edasi

Audi sisseviset oodates

Eesti presidendivalimised pole maailma mõõtkavas sündmus, et millele globaalseid paralleele otsida või millest ammugi mingeid laiahaardelisi järeldusi teha. Ent ma ei saa midagi kummalise tunde vastu, et nii nagu Eesti, nii on ka suur osa maailmast hetkel otsekui ooteseisundis. Umbes nagu jalgpallurid enne audi sisseviset, kusjuures pole teada, kummast meeskonnast on sisseviskaja. Käib mingi nügimine, üksteise piilumine ja varitsemine, valmistutakse nii rünnakuks […]

Loe edasi

Kirik ja vabadus

Tänapäevases avalikus arvamuses, eriti aga nooremate ja keskealiste hulgas, on ilmses ülekaalus arvamus, et kirik ja vabadus on kuidagi vastandlikud. Paljud näevad kirikus iganenud institutsiooni, mille eesmärgiks on inimeste allutamine teatud dogmadele, käitumisnormidele ja lõpuks kirikutegelastele endile. Sellist hoiakut sobib suurepäraselt võimendama ajalooline tõsiasi, et kirik ja vabadus on siinsamas Eestis tõepoolest vähemalt korra ägedalt kokku põrganud. See juhtus 13. sajandi algul, […]

Loe edasi

Karnau ja president

Inspireeritud artiklist https://arvamus.postimees.ee/7329513/andrus-karnau-tulutult-kogu-rahva-presidenti-otsides   Kõigi vähemuste, vaevatute ja kiusatute suure sõbra Andrus Karnau segadus on mõistetav. President, kes Eesti „äärmusparempoolseid“ innukalt ründas ja nende pärast kogu maailma ees suurt piinlikkust tundis, on läinud, uus aga alles mõistatus. Selline olukord sünnitab tahes-tahtmata saba ja sarvedeta kommentaare, mille autorid ridade vahelt püüavad uuele presidendile oma agendat kaela määrida. Kiites näiteks lahkuva riigipea tugevusi ja […]

Loe edasi

Homoabielu kui humanismi mõõdik?

Väga kena, et Vootele Päi nii avameelselt asja selgitada võttis: „Tarvis on valgustatud onu Heinot, kes näitaks, et vähemuse õiguste eest seismine ei kahjusta kuidagi mehelikkust ega ole kaasaegne «pehmovärk». Kaliibriga ja karastunud, kuid valgustatud onu Heinot, kellel on ­vitaalsust ja vilumust, et ka vihasemas debatis mõjuda veenvalt. Mitte kaeveldes ja solvudes, vaid brutaalselt argumenteerides, vajadusel vastasega seinu ja lagesid määrides. Keegi, […]

Loe edasi

Millist presidenti me siis ikkagi tahame?

Üldrahvalik presidendiotsing on alanud. Kuna otsijatel on erinevad arusaamad, kes peaks selle ameti pärima, siis on järjekordselt algatatud ka arutelu, kuidas oleks õige presidenti valida. (Mõtteline jätk: … et valituks osutuks just see kandidaat, keda soovin mina.) Suur hulk inimesi arvab, et presidendi peaks valima rahvas. Teine suur hulk jälle, et presidenti pole üldse vaja. Nende arvamuste vahel on raske kompromissi leida. […]

Loe edasi

Kuusik, Kaunissaar ja paragrahv 22

    Mina ei tea, kas Marti Kuusik on kodune vägivallatseja või mitte. Merli Kaunissaar väidab, et on, Kuusik ise väidab, et ei ole. Kuusik kas räägib õigust või valetab, Kaunissaar kas räägib õigust, valetab või eksib. Ma ei tea, kus on tõde. Aga mida ma päris kindlasti tean, see on kohtuotsus, mille järgi Marti Kuusiku väidetav süü ei leidnud tõendamist. Ning […]

Loe edasi

Isamaad on vaja selleks, et teha suuri asju

Isamaa loodi selleks, et teha suuri asju: lõpetada võõrtööjõu sissevedu ja päästa eesti rahvas vähemusrahvuse saatusest omal maal, rebida Eesti otsustavalt lahti Nõukogude Liidust ja tema pärandist, kaasa arvatud sõjaväest, kehtestada demokraatlik kord ja vabadused, rajada iseseisev ja konkurentsivõimeline majandus, teostada omandireform ja tagada vaba turu toimimine. Veidi kaugem eesmärk, pooleldi unistus, oli viia Eesti Euroopa Liitu ja NATOsse. Nende eesmärkide elluviimiseks […]

Loe edasi

Isamaa vajalikkusest

  Mihkel Mutt avaldas hiljuti Postimehes kirjutise, milles ta arutles Isamaa erakonna mineviku, oleviku ja tuleviku üle.[1] Muti analüüs on lühike ja tabav. Isamaa on oma strateegilise eesmärgi ammu saavutanud ja võinuks pärast Eesti pääsemist NATOsse ning Euroopa Liitu šampanjakorkide paukumise saatel laiali minna. Edasine on peenhäälestus ja see jäägu teistele. Isamaa pole erakond, mis tegeleks torumuhvidega, vaid rahva ja riigi päästmisega. […]

Loe edasi

Vihakõneseadus mingu prügikasti, aga laimuga on teine lugu

  Vihakõneseadus on kahtlemata ideoloogiline rosin ja juriidiline absurd. Öeldagu kõigepealt, mitmest lausest algab kõne, siis oleks üldse millestki rääkida. Teiseks – kõik, mida võiks vaenu õhutamiseks liigitada, on kenasti üles loetud ja ära keelatud nii põhiseaduses kui karistusseadustikus, nagu igaüks põhiseaduse kommenteeritud väljaandest näpuga järge vedades veenduda võib (vt eriti PS §§ 12 ja 17 kohta öeldut). Nõue eriseaduse vastuvõtmiseks pole […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load