Rubriik: Ühiskond

Hea vaim ja paha võim II

  ehk vaim versus karjavaim   Eelmises kirjutises vaimust ja võimust esitasin väite, et loomeinimeste iga vastuseisu mõnele valitsuse kavale ei saa veel vaadelda vaimu ja võimu igavese võitluse järjekordse ilminguna. Seda põhjusel, et vaim ja võim ei olegi mingid olemuslikud vastandid, nagu seda sageli paraku väidetakse, vaid nad on teineteisega seotud, kohati kattuvadki mõisted. Kuid vaimu ja võimu ekslik vastandamine on […]

Loe edasi

Hea vaim ja paha võim I

    Tuline diskussioon Vabadussõja võidusamba ümber on taas päevakorda toonud vana hea võimu-vaimu väidetava vastuseisu. Diskussioon on uus, teema ise vana. Kui vana? Usun, et valdav enamik meist tõttab kinnitama: aga loomulikult sama vana kui ühiskond. Võim ja vaim on vastandid igal ajal ja igal juhul, nad on seda juba definitsiooni kohaselt. Selle veendumuse üheks levinumaks tuletiseks on tees, et tõeline […]

Loe edasi

Laste saamise ime

Ära tüütavad need ülesblufitud skandaalikesed. Keegi kandis Hitleri pildiga särki? Kõik ei armastagi alkohoolikuid ega pederaste? See on ühiskonna toimimisega kaasnev müra, ei enamat. Tõelisi probleeme on meil ainult kaks, tänapäeval vaata et üksainus. Esimene neist on Vene hädaoht, mis ei kao kunagi, aga on praegu lahendatud paremini kui eales varem. Teine on meie loomulik iive, millega, vastupidi, on halvemini kui kunagi […]

Loe edasi

Aeg kuulata

Niikaua, kui on olnud Eesti riigi taastamist – ehk umbes kümmekond aastat –, niikaua on seda tööd saatnud protestikoor. Vabariigi Valitsust ja Riigikogu on pidevalt süüdistatud, et pensionid ja lastetoetused pole “inimväärsed”, et rikkad on liiga rikkad ja vaesed on liiga vaesed ning et riik ei kuula küllalt tähelepanelikult oma kodanikke. Väidetakse, et riik on võõrandunud inimesest ja inimene riigist, et valitsejad […]

Loe edasi

Kuidas olla tark

Kuskil vene kirjandusklassikas esineb üks tegelane, kellel oli filosoofi maine. See tuli sellest, et ükskõik, millest seltskonnas ei kõneldud, esitas ta ikka ühe ja sama retoorilise küsimuse. Näiteks kui kõneldi surmast, siis küsis ta sügavmõtteliselt: “Aga, mu härrad, mis on üldse surm?” Ja kui viljalõikusest, siis: “Mis on üldse viljalõikus?” Keegi muidugi ei söandanud vastata, kõik vaikisid aupaklikult. Näide Eestist. Kui poliitikud […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load