Rubriik: Ühiskond

Sallimatust liberalismist tagasi vabameelsuse poole

Tuleks vabaneda liberalismist kui ideoloogiast, sest see on muutunud sama sallimatuks kui enamlus, ja leida üles vana hea liberaalsus kui mõtteviis. Ehk siis vabameelsus, mis oskaks leplik olla ka ühiskondadele vältimatult vajaliku alalhoidliku meelsuse suhtes ega peaks ennast viimasest paremaks. Neid mõlemat on vaja. Kui hakkasin umbes 15 aastat tagasi «Suurt pettumust» kirjutama, ei osanud ma päriselt ette kujutada, kui raskeid kultuurikahjustusi […]

Loe edasi

Kooseluseadus pole minevik, vaid stardipauk

Kooseluseaduse debatid on minevik, loodab peaminister Taavi Rõivas. Seadus võetakse vastu ja Eesti sammub tõelisi euroopalikke väärtusi järgides helge tuleviku poole. Milline naiivsus. Kooseluseadus pole lõpp, vaid algus ja vastavad debatid on võrreldavad „stardipauguga valges saalis“ ehk avaliku fosforiidisõja vallapuhkemisega 1987. aasta algul. Mis tookord edasi juhtus, me teame. Iga asi, mis juhtus, kutsus edasi järgmise juhtumise, kuni Eesti 1991. aastal oma […]

Loe edasi

2015: Eesti kaitsetahe tugevneb

Eesti kaitsetahe püsib väga kõrgel ja kuigi venekeelsete kodanike puhul on näitajad madalamad, ei tähenda eitav vastus sugugi ükskõiksust või vastumeelsust Eesti iseseisvuse suhtes. Äsja valmis Turu-uuringute ASil avaliku arvamuse uuring Eesti riigikaitse teemadel. Selliseid uuringuid on kaitseministeeriumi tellimusel tehtud enam-vähem regulaarselt juba alates 2001. aastast ja nende üldtulemused on saadaval ministeeriumi kodulehel. Esimene oluline tõdemus on, et Eesti elanikud annavad endale […]

Loe edasi

Kaitsetahtest ja täis kõhust

  ARMASTUS LEIVA EEST? Laialt levinud arusaama kohaselt ei peaks vaesuspiiril rügav inimene oma riigist eriti hoolima, ammugi tema eest sõdima. See väide on kõlanud praeguseski valimisvõitluses: „Mis kaitsetahtest te räägite, kui Eestis elab nii-ja-nii mitu tuhat inimest allpool vaesuspiiri ja nii-ja-nii mitu tuhat last nälgib?“ Väide on nii tuttavlik, et isegi ekspert liigitab selle pikemalt mõtlemata efektseks ja sisukaks. Kuid kas […]

Loe edasi

Veel kord laiast riigikaitsest

    Laiast riigikaitsest on räägitud ja kõneldud päris palju. Enamasti rõhutatakse selle juures, et riiki ei kaitse üksnes kahurid või püssid, vaid inimesed, kelle tahtest ja närvidest sõltub vähemalt mõnes olukorras rohkemgi kui kahureist. Et lisaks tavalistele lahinguväljadele on olemas ka psühholoogilise sõja lahinguväljad, kus võitlus käib inimeste motiveerituse ja sihikindluse nimel, mida vaenupooled vastastikku kahjustada üritavad. Kuid riigikaitset võib – […]

Loe edasi

Rumalust seadusega keelata ei saa

On hästi teada, et ametnikud armastavad pabereid. Nad on silmapaistvalt andekad välja mõtlema põhjusi, miks tuleb esitada veel üks aruanne või tõend – näiteks selle kohta, et kõik tõendid ja aruanded on esitatud. Kusjuures viimati nimetatud tõend peab olema notariaalselt kinnitatud ja selle kohta omakorda riigilõivu maksekviitung esitatud. Mida aga arvata olukorrast, kus kõrgem ametnik – riigikontrolli peakontrolör – ütleb, et aruanded […]

Loe edasi

Karu ja mesilane

  Liigagi sageli kuuleme halamist: Eesti on väike, Eestil pole mingit võimalust end kaitsta, kui Venemaa täie jõuga ründama peaks. Pihkva dessantväelased olla kahe tunniga Tallinnas ja meie sõjavägi mängusõjavägi. Need väited on õnneks sügavalt ekslikud. Paljudel juhtudel on pealegi tegemist tahtliku vaimu närimisega, meie kaitsetahte sihiliku halvamisega. Rahvas, kes usub, et ta ei suuda, ei suudagi – ja vastupidi. Ajalugu on […]

Loe edasi

Kas vanaemad päästavad rahva?

  See võib tunduda imelik – hakata praeguses pingelises, sõjaohtlikus olukorras arutlema eesti rahva iibe üle. Kuid samas miks mitte. Kui iive on negatiivne ja rahvast iga aastaga vähemaks jääb, siis peaks iga aeg sobima. Kui jääme ootama, millal Vene oht üle läheb, siis jäämegi ootama. Loomulik iive on juba pikemat aega negatiive enam-vähem kõigis Euroopa rikastes riikides, samuti Jaapanis. Juba see […]

Loe edasi

Sind tänan mina alati

  Tänutunne – mille eest? Kord nooremast peast juhtusin kuulma ühe eakaaslase pahast märkust, et tema küll ei mõista, miks peaks keegi oma kodumaale millegi eest tänulik olema. Kõigil on ju kodumaa, kõik sünnivad kuskil, saavad kaasa emakeele ja lapsepõlve, õpivad kaela kandma ja õiget valest eristama. Kui minu sünni- ja kodumaa on Eesti, ütles ta, siis lihtsalt trehvas nii, mingit erilist […]

Loe edasi

Head rahvusvahelist jaanipäeva kõigile

  Jaanipäev ja jaaniõhtu on midagi nii eestipärast, et pane või kirjatud õllekapa ja muhu susside kõrvale riiulisse. Või vähemalt nõnda me arvame ja küsime endalt, kas „meie” jaanipäeval on veel kohta üleilmastuvas-nivelleeruvas (euro)maailmas. Ehkki me kõik ilmselt teame, et jaanipäevale on nime andnud Ristija Johannes, kes ei olnud mingist otsast Eestimaa mees, pole see küsimus ei rumal ega vale. Suurem osa […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load