Rubriik: Ühiskond

Usk, teadmine ja mõttetus

Inimene on inimene mitme olulise omaduse poolest, mis iseenesest ei pruugi olla looduses unikaalsed, kuid esinevad inimese puhul tunduvalt tugevamal kujul ja/või unikaalses kombinatsioonis teiste iseärasustega. Neist omadustest tõuseb omakorda esile mittepäriliku informatsiooni osakaal inimese käitumise ja hoiakute mõjutajana. Ehk lihtsustatult öeldes – kultuur laiemas mõttes; kõik see, mida me ei päri, vaid lapsena ja noorena ning tegelikult terve elu õpime ning teada saame.

Loe edasi

Inimeste töötlemine on põhiseadusega keelatud

“Minu veendumused ja hoiakud peavad jääma puutumata, ent mida minult saab nõuda, on minu käitumine, mis peab vastama kokkulepitud reeglitele,” kommenteerib ajaloolane ja poliitik Lauri Vahtre Objektiivile sotsiaalministeeriumi ikka veel kestvat kampaaniat “Kõik on erinevad, kuid sama palju inimesed”. Vahtret usutleb Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi.  “Lihtsameelsust ei saa pahaks panna. Kui asi oleks jäänud lapseliku avastuse tasemele, et inimesed ongi inimesed, siis ma […]

Loe edasi

Noortele, kes muretsevad pensioni pärast

  Kuuldavasti leidub noori, kes muretsevad pensioni pärast. Oma vanemate pensioni pärast ja iseenda pensioni pärast. Vanemate puhul on hirm selles, et vanemad oma vanainimese aruga mängivad pensioniraha kasiinos maha ja siis tulevad viimati laste ukse taha leivapalukest manguma. Mis on neist väga inetu, ehk nagu üks noorhärra ütles: „Mul oma vanematega küll sellist kokkulepet ei olnud.“ Kunas? Kas isa-ema pidasid enne […]

Loe edasi

Tuld koolidele, tuld muuseumidele – vabadus koidab

Globaalse võrdsuse nimel tuleb ajalugu hävitada. Sellega tegeldakse intensiivselt. Tuld koolidele, tuld muuseumidele, minevik oli üksainus suur viga. Eesti haridussüsteemi edu viimases PISA testis oli väga rõõmustav. Kuid see ei tähenda, et kooli ei kimbutaks ohud. Selle kaudseid märke võib leida sellesama testi tulemustestki. Need, keda oleme harjunud endale eeskujuks seadma, on meist nõrgemad. Kas püüame neile „järele jõuda“? Alatasa võib kuulda […]

Loe edasi

Konservatiivne isa ja liberaalne poeg

  On midagi, mida inimkond on alati pidanud vääramatuks, nii et isegi jumalad sellele alla jäävad, nimelt aeg. Võib-olla mustas augus voolabki aeg tagurpidi, kuid selle oletusega pole meil praktikas midagi peale hakata. Meie maailmas kehtib aja ülemvõim. Põhjused jäävad igavesti eelnema tagajärgedele, isad sünnivad alati enne poegi, olevik jääb igavesti lahutama minevikku tulevikust. Ja väide esitatakse alati enne kui vastuväide. Viimati […]

Loe edasi

Unenägu metatasandist

  Popperi paradoks Rohkem kui poole sajandi eest kirjutas teadusfilosoof Karl Popper kuulsaks nn sallivuse paradoksi: salliv ühiskond peab selleks, et püsida, olema sallimatu sallimatuse suhtes. Kahtlemata inspireerisid Popperit selle juures eeskätt natsionaalsotsialistid ja kommunistid. See, kuidas natsid demokraatlike protseduuride abil võimule said ja siis demokraatia hävitasid, on tänaseni õpikunäide demokraatia – järelikult ka sallivuse – Achilleuse kannast. Kui nad oleks õigel […]

Loe edasi

Maailmavaade pensionireformi peeglis

II pensionisamba vabatahtlikuks muutmise ümber on juba mõnda aega käinud terav sõnasõda. Lisaks argumentidele on vahetatud ka solvanguid või vähemalt selgelt üle vindi keeratud kujundeid, nagu ähvardaks eesti rahvast kas reformi tegemise või tegemata jätmise korral katastroof. Enamasti ei too selline väitlusstiil erilist kasu, vaid üksnes paksu verd, süvendades kummagi leeri juba olemasolevat arvamust. Kuid seekord mitte ainult. Vaidluses vastastikku jagatud emotsionaalsed […]

Loe edasi

Marx, Freud ja amööbid

Marx ja Freud vabastavad meid vastutusest, sotsiaalkonstruktivism ka kohustustest Ees terendab perspektiiv manduda ainurakseteks   Mõtteloo uurijaid on ammu paelunud küsimus, miks leidub nii palju mõtlejaid või mõelda püüdjaid, kelle paleuste seas seisavad võrdväärsel kohal Karl Marx ja Sigmund Freud. Miks ilmub ikka ja jälle filosoofe (jutumärkidega ning ilma), kes püüavad nende vaateid ühendada ning jõuavad sellega ummikusse. Marxi ja Freudi ei […]

Loe edasi

Prioriteet number üks

Enesekeskse teismelise maailmapilt pürib peavooluks. Paraku on tegemist jätkusuutmatu lapsikusega. Heelia Sillamaa kirjutis «Raha eest ma küll lapsi vorpima ei hakka» on sümpaatselt otsekohene. Noor, oma teed alustav naine kirjutab: «Ausalt öeldes solvab mind arvamus, nagu oleks minu põlvkond nii saamatu, et lapsesaamine jääb raha taha kinni. Vastupidi, me oleme lihtsalt piisavalt targad, et olla iseenda prioriteet number üks.» Ah või piisavalt […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load