Tegelikult ei sünni lapsed armastusest. Lapsed sünnivad hoopis seemne- ja munaraku ühinemisest. Olen seda vulgaarset fakti varemgi püüdnud laiemalt teatavaks teha, kuid nähtavasti suurema eduta. See lihtsalt ei kõla hästi. Ka ärritab see tundlikke noori naisi, kellele viirastuvad kilava pilguga keskealised mehed, kes piidlevad nende kõhtu ja küsivad, vähemalt mõttes, et – noh, kas saab juba? Toodangut, toodangut, seltsimehed naised! Ebameeldiv. […]
Üks Murphy seadusi ütleb, et igas organisatsioonis on veel üks inimene, kes mäletab, miks see organisatsioon loodi – see inimene tuleb üles leida ning vallandada. Kuri nali muidugi, ja tegelikult on sõnum ikka vastupidine: iga organisatsioon peab meeles pidama, miks ta loodi, muidu kaotab ta mõtte ja laguneb. Aga mis see Eesti Vabariik muud on kui üks organisatsioon. Järelikult tasub endalt ja […]
Järgnev kirjutis on jätkuks Andro Männi ja Katrin Koovi artiklile „Eesti linnade ruumilise arengu väljakutsed“ (https://www.err.ee/1222882/andro-mand-ja-katrin-koov-eesti-linnade-ruumilise-arengu-valjakutsed). Toetan väga Männi ja Koovi mõtteid ja üritan neile sekundeerida urbanistikahuvilise profaanina. Hakatuseks üks meenutus. Vaevalt et paljud enam mäletavad sellist terminit nagu „madaltihe hoonestus“. Laulva revolutsiooni aegu, iseäranis 1987. aastal, räägiti sellest palju. Tegemist oli reaktsiooniga mustamäelikule vabaplaneeringule, kõledatele paneelkastide rajoonidele, mis 1970ndail lõplikult […]
Viimasel ajal on taas kuulda olnud vagajutte ühtsest Eesti koolist, mis ühendab kõik siinsed rahvad ja kultuurid ning toob õnne meie õuele. Küllap kuuleb neid jutte ka edaspidi, sest ideaal rahvusteta, rassideta, uskudeta ja sugudeta ühiskonnast on visa hajuma. Juba mitu põlvkonda on üles kasvanud Lennoni Imagine’i vaimus ega kavatsegi mõista, et see tulevik, millest selles muusikaliselt geniaalses loos unistatakse, on tegelikult […]
Ehk olete tähele pannud, et juba mõnda aega möllab Eesti ajaloolaste veeklaasis „täiemõõduline torm“. Juristist ajaloolaseks hakanud Kristjan Oad on välja tulnud fantastiliste ideedega: Varbolas olla resideerinud kristlik valitseja ja löönud münte, aga mis veel eriti vägev: me isegi ei tea, kas Eesti 13. sajandil üldse vallutati. Muistne vabadusvõitlus on müüt. Ausõna, seda viimast pidasin ma paroodiaks. Midagi nii totakat suudab […]
Täna peaks kirjutama Tartu rahust, aga üks teine teema sõitis sisse. Tuleb siis minulgi nentida nagu Vabadussõja alguses nenditi, et tahaks teha küll üht, aga näe tuleb teha teist. Ja pealegi – kes teab, kas ta nii väga teine ongi, see teema nimelt. Olge avatud. Avatus on hea. Suletus on paha. On egoistlik. Mõelge sellele, kui palju te ise abi […]
Tallinna Ülikooli soouuringute dotsent kirjutas seoses Eestis valitseva palgalõhega, et… Kas pole suurepärane algus? Meenub õnnis nõuka-aeg, mil räägiti anekdooti: „Brežnev ujus Moskva jões ja nuga oli rinnus.“ Kui kuulaja küsis, et kena küll, aga mis siis edasi sai, vastati: kust mina tean, aga vaata kui hea algus. Soouuringute dotsendiga sama lugu. Polegi eriti oluline, mis ta kirjutas, aga juba algus […]
Afanassi Pirn, kultuurileht „Kirves“, arvamusliider Nagu arvata võiski, ei kavatse madalalaubalised, labased ja vihkavad populistid kättevõidetud territooriume niisama loovutada. Kuna nad mõistavad, et kogu ühiskonda endale allutada ei õnnestu, on valitud lõhestamistaktika. Lõhestamistaktika esimene tunnusjoon on äärmine ülbus ja ebaviisakus. Viisakat, tsiviliseeritud inimest võib see esmakohtumisel tõeliselt jahmatada. Tema on harjunud vaimukuse ja peenusega. Näiteks laseb Eesti Televisioon vana-aasta õhtul eetrisse teravmeelse […]
Afanassi Pirn, kultuurileht „Kirves“, arvamusliider Olen kaua vaikinud, jälgides akadeemiliselt neutraalse pilguga trumpismi võidukäiku, kliimaksit ja lõpu algust. Kuid see pole veel võit. Süsteemianalüütikud teavad, et laguneva diskursuse vastuhakk muutustele pigem tugevneb lagunemise käigus, jõudes teatud faasis lausa meeleheitlike, eksistentsiaalsete aktsioonideni. Sestap tunnen, et on viimane aeg sekkuda minulgi. Minu lugupeetud õpetaja Alfred Lepaotsast-Latsatas mainis kord piipu toppides möödaminnes, et arhüksose hüoosise […]
Eesti ühiskonnas kütab kuude kaupa kirgi see kas Eesti vajab rahvahääletusi ning kui “jah”, siis milliseid rahvahääletusi meie ühiskond vajab. Taavi Minnik uuris seda Isamaa liikmest ajaloolaselt Lauri Vahtrelt ja Eesti 200-sse kuuluvalt ajakirjanikult Lauri Hussarilt. Mõlemad löövad päeva jooksul kaasa ka Delfi kommentaariumis. Ehkki Hussar on liberaalse ja Vahtre konservatiivse leeri esindaja, on mõlemad ühel nõul, et rahvaga tasub nõu pidada. Mis on […]
End of content
No more pages to load
