Mina ei tea, kas Marti Kuusik on kodune vägivallatseja või mitte. Merli Kaunissaar väidab, et on, Kuusik ise väidab, et ei ole. Kuusik kas räägib õigust või valetab, Kaunissaar kas räägib õigust, valetab või eksib. Ma ei tea, kus on tõde. Aga mida ma päris kindlasti tean, see on kohtuotsus, mille järgi Marti Kuusiku väidetav süü ei leidnud tõendamist. Ning […]
Isamaa loodi selleks, et teha suuri asju: lõpetada võõrtööjõu sissevedu ja päästa eesti rahvas vähemusrahvuse saatusest omal maal, rebida Eesti otsustavalt lahti Nõukogude Liidust ja tema pärandist, kaasa arvatud sõjaväest, kehtestada demokraatlik kord ja vabadused, rajada iseseisev ja konkurentsivõimeline majandus, teostada omandireform ja tagada vaba turu toimimine. Veidi kaugem eesmärk, pooleldi unistus, oli viia Eesti Euroopa Liitu ja NATOsse. Nende eesmärkide elluviimiseks […]
Mihkel Mutt avaldas hiljuti Postimehes kirjutise, milles ta arutles Isamaa erakonna mineviku, oleviku ja tuleviku üle.[1] Muti analüüs on lühike ja tabav. Isamaa on oma strateegilise eesmärgi ammu saavutanud ja võinuks pärast Eesti pääsemist NATOsse ning Euroopa Liitu šampanjakorkide paukumise saatel laiali minna. Edasine on peenhäälestus ja see jäägu teistele. Isamaa pole erakond, mis tegeleks torumuhvidega, vaid rahva ja riigi päästmisega. […]
Mingil põhjusel on Harri Tiido välja kaevanud ühe märtsikuise raadiosaate, milles EKRE juhtkujud kritiseerisid Kaja Kallast tema „kodanikepõhise“ riigi kontseptsiooni eest. Helmed rõhutasid, et Eesti on rajatud hoopis etnilisel printsiibil ja etnilistes piirides eestlaste riigina. Mis Tiido meelest oli muidugi väga vildakas ja nõudis vastulööki pealkirjaga: „Eesti riik pole rajatud ühele rahvusele“. [1] Tiidol on kahtlemata omad põhjused, miks ta Helmeid ei […]
Lugenud ERR uudisteportaalist ameerika kunstiteadlase Bart Pushaw usutlust, tekkis mul küsimus, kas tõesti tulebki kirjutada artiklisari „BP ei saa aru“, „BP ei saa ikka aru“, „BP ei kavatsegi aru saada“. Nagu mul muud teha poleks. Usutluses ajab üks vastuolu teist taga ja kui oled selle väsitava lektüüri läbi saanud, on tunne, nagu oleks sõelaga kuupmeetri vett ära kandnud. Minu vana kirjasaatja, sotsiaalkonstruktivistmist […]
Hiljaaegu võttis Imbi Paju taas üles olulise ja huvipakkuva küsimuse, kuidas 21. sajandi avakümnendil õnnestus muuta Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri mainet ning mälestust. Koguni nii põhjalikult, et kümnendi lõpuaastal kirjutas Pekka Erelt – kui tuua lihtsalt esimene ettejuhtuv näide – juba täie enesestmõistetavusega: „Igal rahval peavad olema oma mineviku suurkujud, kelle üle uhkust tunda. Eestlaste õnnetuseks ühel päeval selgus, et Päts […]
Isamaa erakonna Esimene isamaasõda peeti teadupärast 1994. aastal ja keegi pole siiani suutnud ammendavalt selgitada, millest see õieti puhkes. Kõige tõenäolisem tundub seletus, et vastuolud olid pigem isiklikud kui põhimõttelised ning isamaasõda üks suur arusaamatus. Kui see pole ka kogu tõde, siis mingi osa tõest kindlasti. Praeguse käärimise puhul, mida võiks ka Teiseks isamaasõjaks nimetada, on aga lood pigem vastupidi – […]
Kuna olin mingil põhjusel lugenud läbi Linda Kaljundi ja Aro Velmeti kirjandi Eesti ajalooteaduse meelierutavatest uutest suundadest 21. sajandil, võtsin pärast paarinädalast taastumist ette ka samas kogumikus (ikka see Eesti ajalooteadus 21. sajandil)ilmunud Inna Põltsam-Jürjo ja Anti Selarti kirjutise Eesti keskaja uurimist viimastel aastakümnetel. Kirjutis oli vormistatud suhteliselt loetavalt, mille eest tuleb ilmselt tänada Inna Põltsam-Jürjot, sest Anti Selartist kui soravast […]
Lugesin teadmata põhjusel Linda Kaljundi ja Aro Velmeti kirjutist Eesti ajalooteaduse uutest suundadest 21. sajandil.[i] Olen siiani loetu mõju all, nii et vabandage, kui jutt kõige selgem pole. Juba algus on paljutõotav. Autorid lubavad keskenduda rahvusülesele ajaloole ja tuua esile ajalooteaduse olemusliku poliitilisuse, soovitades ühtlasi kultuuriliste representatsioonide uurimist senisest ulatuslikumalt ühendada võimusuhete uurimisega. Mida iganes see tähendama peaks. Aga võimusuhted, […]
Pildiallkirjade poliitkorrektne väljavahetamine Kumus pole mingi tühiasi. Kumu on üks eesti kultuuri kroonijuveel ja mis seal sünnib, on enam-vähem kõigi asi. Seetõttu peaksid muuseumi juhid ja ideoloogid kuulama tähelepanelikult, mida nende töö kohta öeldakse, selle asemel et enesekindla eneseimetluse saatel kiita, kui hästi ja õigesti kõik on ning kuidas aina paremaks läheb. Kõige sihikindlamalt ja põhjalikumalt on ümbernimetamine läbi viidud ekspositsiooni ühes […]
End of content
No more pages to load
