Rubriik: Euroopa laevuke

Sõda ja impeerium rahuprojekti kaitseks

  Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni avaldused arenevad viimasel ajal tõusvas joones. Alles kuulsime, et Euroopat ähvardab „rahvusluse“ pidalitõbi, kui tuli täpsustus, et „rahvuslus on patriotismi reetmine“. Rahvuslus on paha, patriotism on hea. Patriotism ei küsivat vereliini, nahavärvi ega usutunnistuse järele, vaid on „isamaa saavutuste armastus“. Võib tunduda, et see on lihtsalt järjekordne sõnavaht, udu laugaste kohal. Osalt ongi, kuid mitte ainult. Sest […]

Loe edasi

Rahvusluse pidalitõbi või hoopis antirahvuslik ajuvähk?

  Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni avaldus Euroopat ähvardavast „rahvusluse pidalitõvest“ mõjub uskumatult. Tekib küsimus, mis maailmas elavad Euroopa liidrid, kui nad Euroopat päriselt ähvardavate ohtude asemel nii innukalt võitlevad viirastustega. Euroopa pole mitte kunagi olnud mitte-rahvuslikum, iseennast salgavam ja võõraste suhtes sallivam kui praegu. Ja maailmas pole mitte ühtki kohta, kus kõike võõrast ja koguni otseselt vaenulikku sellise sõgeda entusiasmiga kiidetaks kui […]

Loe edasi

Saksamaa vilkurivalgel

On tõenäoline, et Chemnitzis meelt avaldavate sakslaste hulgas leidub natsitervitusega vehkijaid, laamendajaid, puupäid. Võimalik, et ka provokaatoreid, sest piisaks ühest haakristist mitme tuhande pealise rahvahulga keskel, kui see leviks maailma pressis välgukiirusel ja kogu sündmusele oma templi lööks. Kuid sotsiaalmeedias levivatelt otsesalvestustelt natse (esialgu) ei leia. Inimesed protesteerivad – mille vastu õieti? Kas selle vastu, et kellelgi on tume nahk või krussis […]

Loe edasi

Kölni massiahistamise oleks saanud ära hoida

Kölni massiahistamise oleks võinud ära hoida. Paraku leidus inimesi, kes nägid aastate kaupa vaeva, et ärahoidmine ei õnnestuks. Nüüd pole midagi loomulikumat, kui välja öelda: teie olete süüdi. Kui mitte üksinda, siis kaassüüdlasena. See ei ole üleskutse nõiajahiks ega omakohtuks, see on tõsiasja nentimine. Sest pangem tähele mõnd olulist üksikasja. Kölnis juhtunu juures ei ole ehmatav mitte ainult see, mis toimus, vaid […]

Loe edasi

Sallivus, armastus ja uut tüüpi inimene

  Oleks naiivne loota, et suurim rahvasterändamine hunnide päevist saadik ei sunni meid oma senistes arusaamades üht-teist kohendama. Kindlasti sunnib. Kuid kõigepealt terminist. Et vältida „pagulase“ ja „võõrtöölise“ vahele lõksu jäämist, olgu selleks „sisserändaja“. See katab mõlemaid. Sisserändaja on sisserändaja, ükskõik kas ta põgeneb tapatalgute eest või tuleb lihtsalt sotsiaalabi või (paremal juhul) tööd otsima. Probleemid, mis raputasid Euroopa 2015. Issanda aastal […]

Loe edasi

Burkakeeld võib olla olulisem, kui arvatakse

Burka pole “lihtsalt riietusese”, selle võimalik keelamine on olulisema tähendusega kui ehk arvatakse. Võib-olla tundub diskussioon burkakeelu[1] üle mõnele tähtsusetuna ja võib-olla näeb mõni siin koguni poliitikute salanõu eesmärgiga tõmmata tähelepanu kõrvale «tegelikelt» probleemidelt. Kuid kindlasti pole see nii. Võib koguni olla vastupidi: burkakeelu küsimus on veel palju olulisem, kui enamik isegi selle vastu huvi tundvaid inimesi arvab. Võib-olla on tegu lausa märgilise sündmusega, […]

Loe edasi

2015. aasta hägused horisondid

      LIIKMED LOGISEVAD Lõppenud aasta peale mõeldes kipub meenuma Shakespeare’i igihaljas diagnoos: „aeg liigestest on lahti“. Shakespeare’i enda ajastu oli päris kindlasti liigestest lahti. Keskaeg lagunes, uusaeg astus asemele. Katoliikliku ladina-Euroopa vahetas välja rahvusriikide Euroopa. Rüütlid kappasid ajalukku ja viimased musketärid murti Päikesekuninga jalge ette maha. Aga praegu? Miks need sõnad täna kohased tunduvad? Kas miski laguneb? Ja kui nii, […]

Loe edasi

Hallid tsoonid

  Alles hiljaaegu tuletas Eston Kohveri juhtum meile meelde, kui ohtlikud on hallid tsoonid. Need on alati meeldinud kurjategijatele ning agressoritele, võimaldades neil enda väljavabandamiseks või õigustamiseks imeväärseid muinasjutte kokku valetada. Venemaa puhul on see lausa printsiip. Oma maa ja välismaa vahele rajatakse mingi ebamäärane lähivälismaa, mis päris välismaa ei ole ja kus Venemaal peaksid olema eriõigused. Ühtlasi on Kohveri juhtum tähendusrikas […]

Loe edasi

Vene taassündiv imperialism antifašismi sildi all

    Venemaa kasutab süüdistusi fašismis/natsismis traditsiooniliselt oma imperialistlike ja šovinistlike ambitsioonide maskeerimiseks ning vastaste ründamiseks; seda ka siis, kui viimastel puudub igasugune seos fašismi, natsismi või antisemitismiga.     Venemaa (NSV Liit) on II maailmasõjast alates süüdistanud natsismis kõiki, kes astuvad vastu Venemaa (NSV Liidu) imperialistlikele ambitsioonidele või vene šovinismile. Vene propagandal on aastakümnete jooksul õnnestunud miljoneid inimesi veenda, et kuna […]

Loe edasi

Rassiviha, klassiviha, kultuuriviha

Kuigi tänapäeva sotsialistid proletariaadi diktatuuri ei nõua, on neil vägivallaisu alles. Varem sõditi kodanlastega, aga kuna saadi lüüa, hakati otsima põhjust ja seati eesmärgiks muuta kultuuri, hävitada kõik tema loomulikud kaitsemehhanismid ehk «kodanlikud» väärtused. Hiljaaegu lõi Inglismaal laineid vanaproua, kes juhtus metroos keset värvilisi kaaskodanikke kuulutama, et lapsepõlves elas ta Inglismaal, nüüd aga ÜROs ja et talle selline asi üldsegi ei meeldi. […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load