Rubriik: Euroopa laevuke

Pimeduses liuglev aurik

Lääne kultuur liugleb juba pikemat aega kursil, mida on peaaegu võimatu muuta. Millegipärast on mul tunne, et ka suured tuurid võtnud rassismivõitlus sumbub lõpuks nagu kõik muugi. Oma eluajal olen näinud tervet galeriitäit maailma kõige tähtsamaid küsimusi, mis nõudsid otsekohe lahendamist. Mingil ajal oli moes jahtida viimaseid koonduslaagrivalvureid, siis kaotada surmanuhtlus, siis kehtestada sookvoodid, siis likvideerida palgalõhe, siis välja juurida viimnegi natsionalism […]

Loe edasi

Hullem kui tuhat koroonat

Pretensioonikas väide muidugi, ent mulle näib tõesti, et seekord ei lammutata mitte üksnes käesolevat kultuuri, vaid kultuuri kui sellist. Paraku, ilma kultuuri kui selliseta pole inimene enam inimene.   Rooma linna ei ehitatud ühe päevaga. Kuid ühe päevaga ta hävitati, kui pisut liialdada. Tegelikult võttis Rooma hävitamine üksjagu aega ja vaeva, mõnest sambast ei saadudki jagu ja need seisavad tänini. Kuid põhiosas […]

Loe edasi

Kas demokraatlik inimene on utoopia?

  Ma ei tea mille mõjul, kuid millegi mõjul on avalikus arvamuses ja inimeste hoiakutes tunda aina süvenevat polariseerumist. Nii kogu maailmas, kogu läänemaailmas kui Eestis. Näib, et kui me kunagi olime enam-vähem keskpõrandal koos – või oli meil selline illusioon – , siis nüüd oleks keskpõrand otsekui ära neetud. Sealt lahkutakse, et tõmbuda ühte või teise nurka ja sealt oponente võimalikult […]

Loe edasi

Maailmaajaloo suurim laamendamine

Mõni aeg tagasi üllatas Rootsi peaminister Stefan Löfven nii omaenda kui naabrite avalikkust avaldusega, et vägivallatsevatel immigrandijõukudel pole midagi pistmist immigratsiooniga, vaid seda põhjustab majanduslik olukord, kuhu need inimesed on sattunud. Ja kui panna rootslased samasse olukorda, siis saate sama tulemuse, leidis Rootsi peaminister. Ehk siis vägivalla. Tervitatav muidugi, et Rootsis kasvõi ümbertnurga üldse tunnistatakse, et immigrantide hulgas on kuritegevuse tase kõrgem ja et eksisteerivad sellised […]

Loe edasi

Räpane Visegradi vagun ja Eesti roosiõied

Me siin Eestis pole nii kuulsad, tähtsad ega imelised, et põlastada vanu kultuurrahvaid nagu poolakad või ungarlased. Vastupidi, tasub järele mõelda, mis neil meile öelda on.   Mingid poolakad, mingid ungarlased Alles see oli, kui Kaarel Tarand valas välja kogu maailmas olemasoleva põlguse nähtusele nimega „Visegrádi vagun“. Tarandi nägemust mööda on tegemist Euroopa Liidu kiiskava ešeloni päramise räpase haagisega. „Kupeesid seal ei […]

Loe edasi

Konservatiivne isa ja liberaalne poeg

  On midagi, mida inimkond on alati pidanud vääramatuks, nii et isegi jumalad sellele alla jäävad, nimelt aeg. Võib-olla mustas augus voolabki aeg tagurpidi, kuid selle oletusega pole meil praktikas midagi peale hakata. Meie maailmas kehtib aja ülemvõim. Põhjused jäävad igavesti eelnema tagajärgedele, isad sünnivad alati enne poegi, olevik jääb igavesti lahutama minevikku tulevikust. Ja väide esitatakse alati enne kui vastuväide. Viimati […]

Loe edasi

Protestilaul põlevas majas

      Kui sul midagi paremat teha ei ole või kui sa muud teha ei oska, siis päästa maailma. See tähelepanek, kes teab mis ajast pärit, maksab ka tänapäeval, ja mida edasi, seda jõudsamalt.   Milline maailmalõpp parajasti moes on? Olles üles kasvanud külma sõja ajal, mida saatis vaibumatu ja näriv hirm tuumasõja ees, olen maailma päästjaid palju näinud. Mälupildid: noormees […]

Loe edasi

Liberalismi surmakorinate aegu

  Ajad muutuvad ja meie ühes nendega. Veel kümnekonna aasta eest heitis meedia peavool konservatiivsed mõtteavaldused lihtsalt kõrvale. Jutt massilises immigratsioonis peituvatest ohtudest pidi olema jama (sest meie tütrega samas klassis käib kaks araablast ja mitte midagi ei juhtu), väited meeste ja naiste olemuslikust erinevusest olid meesšovinistlik jauramine (katse ajalooratast tagasi pöörata ja naisi taas pliidi külge aheldada) ning nõnda edasi. Ei […]

Loe edasi

Pipart silmakirjatsejate keele peale

Lugege Murray «Euroopa kummalist surma». See on hea, avarapilguline, osapooli mõistev ja asjatundlik raamat. Peaks elukutselistele ja vabatahtlikele silmakirjatsejatele mõjuma nagu naftaliin koidele. Ivan Makarov kirjutas hiljaaegu («Aitäh sulle, tädi Anni!», PM 27.12.2018) ilusa loo, kuidas Eestil ei ole ilma eestlasteta mõtet. Selge, arukas ja südamest kirjutatud tekst, nagu jõulukink. Makarovi loo põhisõnum kuulub nende kilda, mis on küll vana, kuid mida […]

Loe edasi

ÜRO ränderaamistik – kalkulatsioonid ja põhimõtted

Ilmselt poleks keegi osanud ette arvata, et globaalse ränderaamistikuga ühinemise küsimus nii suure tüli tekitab. Tänapäevane poliittehnoloogia on peaaegu kõikvõimas ja see tekitab kiusatuse näha seegi kord tüli taga üksnes kalkulatsiooni, valimisvõitluse avapauku, populismiga kaasaminekut ja nõnda edasi. Arvukad kommenteerijad nii poliitika seest kui kõrvalt on seda juba ka teinud. Loomulikult käib kalkuleerimine poliitikaga kaasas, aga päris kindlasti ei ole see poliitiika […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load