Rubriik: Ajaloost

Kirik ja vabadus

Tänapäevases avalikus arvamuses, eriti aga nooremate ja keskealiste hulgas, on ilmses ülekaalus arvamus, et kirik ja vabadus on kuidagi vastandlikud. Paljud näevad kirikus iganenud institutsiooni, mille eesmärgiks on inimeste allutamine teatud dogmadele, käitumisnormidele ja lõpuks kirikutegelastele endile. Sellist hoiakut sobib suurepäraselt võimendama ajalooline tõsiasi, et kirik ja vabadus on siinsamas Eestis tõepoolest vähemalt korra ägedalt kokku põrganud. See juhtus 13. sajandi algul, […]

Loe edasi

DILETANDI KARJATUS

  Kirjutasin selle aasta juulis Postimehe nädalavahetuse kultuurilisasse „Eesti ajalugu I“[1] inspireeritud mõtiskluse, milles arutlesin peaasjalikult Eesti muinaslinnuste võimalike funktsioonide ja tähenduse üle.[2] Aga kõigepealt paar sõna nimetatud teosest üldisemalt. Osundan selleks teeneka arheoloogi Toomas Tamla hinnangut: „„Eesti ajaloo“ sarjas on kaks täiesti uudse lähenemisviisiga köidet, need on I ja II. Ainult et II köide teeb seda segaselt, ebaühtlaselt ja mõnes küsimuses […]

Loe edasi

“Eesti ajaloo” I köitest, muinaslinnustest ja võimust

Kauaoodatud „Eesti ajalugu I“ on kahtlemata tähelepanuväärne teos ja selle ilmumine rõõmustav sündmus. Just arheoloogia vallas on meie teadmised võrreldes Kruusi-aegsetega ilmselt kõige mahukamalt täienenud, nii et uut üldkäsitlust oli hädasti vaja. Sest ka „Eesti esiaja“ ilmumisest on hulk aega möödas, vahepeal on palju kaevatud ja analüüsitud ning samuti on määratuid edusamme teinud geeniuuringud. Muu kõrval esitabki EA I lõpuks ometi koondpildi […]

Loe edasi

Vabadussõda kujundab maailma palet tänini

Eesti või vähemalt eestlaste ajalugu on sageli voolanud Euroopa omaga justkui vastassuunas. Kui pärisorjus Euroopas kadus, siis meil ta alles tekkis. Kui mujal koloniaalimpeeriumid lagunesid, siis Eestis läks võõrvõim aina hullemaks. Ja see, mis meile on kuldne iseseisvusaeg – 1920-30ndad – jäi lääneeurooplastele vaid hingetõmbehetkeks kahe maailmasõja või koguni ühe ja sama maailmasõja kahe vaatuse vahel. Niisugused on suure ajaloojõe keerised ja […]

Loe edasi

Kelle riik Eesti riik ikkagi on?

Mingil põhjusel on Harri Tiido välja kaevanud ühe märtsikuise raadiosaate, milles EKRE juhtkujud kritiseerisid Kaja Kallast tema „kodanikepõhise“ riigi kontseptsiooni eest. Helmed rõhutasid, et Eesti on rajatud hoopis etnilisel printsiibil ja etnilistes piirides eestlaste riigina. Mis Tiido meelest oli muidugi väga vildakas ja nõudis vastulööki pealkirjaga: „Eesti riik pole rajatud ühele rahvusele“. [1] Tiidol on kahtlemata omad põhjused, miks ta Helmeid ei […]

Loe edasi

Päts, Laidoner ja infosõda

Hiljaaegu võttis Imbi Paju taas üles olulise ja huvipakkuva küsimuse, kuidas 21. sajandi avakümnendil õnnestus muuta Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri mainet ning mälestust. Koguni nii põhjalikult, et kümnendi lõpuaastal kirjutas Pekka Erelt – kui tuua lihtsalt esimene ettejuhtuv näide – juba täie enesestmõistetavusega: „Igal rahval peavad olema oma mineviku suurkujud, kelle üle uhkust tunda. Eestlaste õnnetuseks ühel päeval selgus, et Päts […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 30.03.2021

  Kuna olin mingil põhjusel lugenud läbi Linda Kaljundi ja Aro Velmeti kirjandi Eesti ajalooteaduse meelierutavatest uutest suundadest 21. sajandil, võtsin pärast paarinädalast taastumist ette ka samas kogumikus (ikka see Eesti ajalooteadus 21. sajandil)ilmunud Inna Põltsam-Jürjo ja Anti Selarti kirjutise Eesti keskaja uurimist viimastel aastakümnetel. Kirjutis oli vormistatud suhteliselt loetavalt, mille eest tuleb ilmselt tänada Inna Põltsam-Jürjot, sest Anti Selartist kui soravast […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 15.03.21

    Lugesin teadmata põhjusel Linda Kaljundi ja Aro Velmeti kirjutist Eesti ajalooteaduse uutest suundadest 21. sajandil.[i] Olen siiani loetu mõju all, nii et vabandage, kui jutt kõige selgem pole. Juba algus on paljutõotav. Autorid lubavad keskenduda rahvusülesele ajaloole ja tuua esile ajalooteaduse olemusliku poliitilisuse, soovitades ühtlasi kultuuriliste representatsioonide uurimist senisest ulatuslikumalt ühendada võimusuhete uurimisega. Mida iganes see tähendama peaks. Aga võimusuhted, […]

Loe edasi

Vabariigi aastapäeva puhul

Üks Murphy seadusi ütleb, et igas organisatsioonis on veel üks inimene, kes mäletab, miks see organisatsioon loodi – see inimene tuleb üles leida ning vallandada. Kuri nali muidugi, ja tegelikult on sõnum ikka vastupidine: iga organisatsioon peab meeles pidama, miks ta loodi, muidu kaotab ta mõtte ja laguneb. Aga mis see Eesti Vabariik muud on kui üks organisatsioon. Järelikult tasub endalt ja […]

Loe edasi

Tsensuurivabalt 12.02.21

  Ehk olete tähele pannud, et juba mõnda aega möllab Eesti ajaloolaste veeklaasis „täiemõõduline torm“. Juristist ajaloolaseks hakanud Kristjan Oad on välja tulnud fantastiliste ideedega: Varbolas olla resideerinud kristlik valitseja ja löönud münte, aga mis veel eriti vägev: me isegi ei tea, kas Eesti 13. sajandil üldse vallutati. Muistne vabadusvõitlus on müüt. Ausõna, seda viimast pidasin ma paroodiaks. Midagi nii totakat suudab […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load