No mida siis öelda sellesinase lõppeva aasta kohta? Kindlasti seda, et maailm, seltsimehed, on muutunud paremaks. Maailm on muutunud lõbusamaks. Maagaasiga saab järjest rohkem pulli ja imperialistide ülemaailmne pealik Biden suhtleb peeretamise abil nagu Vonneguti tulnukas. Õigus, Vonneguti tulnukad suhtlesid veel ka stepptantsu abil, aga küllap näeme uuel aastal sedagi. Võib-olla hopaki vormis.
Kliimakatastroof töötab täistuuridel, veganvorstid ei pane enam kedagi imestama, ülemaailmne häppening „Tütarlapsest sirgub mees ja vastupidi“ on tulnud, et jääda. See on uus reaalsus, harjuge ära, te turakad. Võitlus koroonaviirusega on kujunenud tõsiseltvõetavaks kergetööstusharuks, mis moodustab arenenud riikides juba ligi 5% majandusest. Peagi saab sellest üks tähtsamaid elatusalasid, kui jätta kõrvale võitlus kolonialismi pärandiga. (Jah, mis sa jõllitad, kolonistilõust? Õigesti kuulsid.) Kes on omandanud eesrindlikud arusaamad toksilisest maskuliinsusest ja süsteemsest rassismist, see läheb elust läbi nagu rukkist. Ei karda hunti ega konti. Kes ei ole omandanud, süüdistagu iseennast. Eestis on veel metsa küllalt, et teile tuleriitu korraldada.
Aga kõigist majandusharudest, seltsimehed, on meile siiski kõige olulisem turism. Siin ei saa märkimata jätta kindral Lukašenko epohhiloovaid uuendusi, mis on turistide piiriülese liikumise tõstnud täiesti uuele tasemele. Püüa sa turisti väljal! – nii ütleb valgevene vanasõna. Just, lisame meie, ta on sama püüdmatu kui omikron. Värise, mandunud konservatiivi süda. Värise nagu tallesaba!
Kuid meie süda, seltsimehed ärganud, kes me kaitseme kõiki õnnetuid, valesti mõistetuid ja valet värvi sündinuid nii et veri väljas ja tükid taga – meie süda ei värise, vaid tuksub julgelt uuele aastale vastu. See tuleb veel parem, lõbusam ja vikerkaarevärvilisem, pole mingit kahtlust.
Niuks.
