Signe Riisalo kõrvale tuleks ööpäevaringne stenografist ametisse panna, sest neid kuldmune, mis ministriproua huulilt pudeneb, ei tohi raisku lasta. Noor ja vana sugu peaksid teada saama, mis inimesega juhtub, kui tema peas koliseb peotäis absoluutselt õigeid dogmasid ja muud mitte midagi. Nii jõutakse “mittelineaarse loogika” dialektilisse stratosfääri, kus hõljuvad ringi leegitsevad kaelkirjakud ja jõed voolavad ülesmäge.
Värskeim pärl Signe Riisalo suust kõlab: “Kui räägime vähemuste õigustest, siis kindlasti pole võimalik neid ellu viia viisil, et laseme enamusel otsustada. Tuleb astuda jõulisi samme!”
Mis öeldust järeldub? Esiteks muidugi see, et kui enamus ei otsusta, siis peab otsustama vähemus. Tõsi, minuvanused inimesed mäletavad päris hästi, kui kole oli elada vähemuse võimu all ja kuidas me sellest pääseda püüdsime. Me ei armastanud kohe põrmugi seda türanlikku, küünilist ja valelikku vähemuse võimu, mida teostas ja nautis üks organisatsioon nimega Partei. Me tahtsime demokraatiat. Demokraatia tähendab küll arutelu ja kompromisse, aga mõnes kohas ka seda, et asi otsustatakse häälteenamusega. Ehk siis enamuse tahtmist mööda. Need mõned kohad on sellised, kus kompromisse teha ei saa, otsustada tuleb kas nii- või naapidi. Näiteks ei saa liiklus olla tänapäeval mõlemapoolne, ta peab olema kas vasak- või parempoolne ja selle peab otsustama enamus. Sama võiks öelda ka samasooliste kooselu kui abielu kohta. See kas on seaduslik abielu või mitte.
Ministri avaldusest selgub aga, et see küsimus tuleb otsustada vähemuse soovi kohaselt. Aga mis eriti kurioosne: riigikogus kokkulepete teel tekitatud pseudoenamuse häältega! Võiks öelda – reetlike kokkulepete teel.
Nii et minister võinuks öelda: “Enamus otsustada ei tohi, välja arvatud juhul, kui enamus esindab vähemust.” See, sõbrad, ongi mittelineaarne loogika, mille klassikaks on muidugi vana hea maakera, mille sees on teine maakera, mis on suurem kui esimene maakera. Praktikas tähendab see seda, et enamus allutatakse vähemuse diktaadile, mida viiakse ellu toore jõuga, ja see enam nii naljakas ei ole.
