Keelest mõtlen, ikka keelest. See tähendab – siis, kui ma just Ukraina sõjast või koalitsioonikõnelustest ei mõtle. Aga keel on ikka seal kus meel, ja meel seal kus keel. Tõlgin, ja järjest enam vaevab mind sõna black. Black people, black person jne. Peaks ju olema lihtne: tõlgime selle “must” või “mustanahaline” ja korras ongi, sest “neeger” justkui ei tohi, kultuurimarksistid lähevad marru ja tulevad kallale. Aga vaev seisneb selles, et erinevalt sõnast “neeger” on just sõnal “must” eesti keeles negatiivne kõrvaltähendus. Nõud olid mustad, mustad mõtted keerlesid kiivri all, pesti musta pesu ja üldse oli meel must. Nii et tegelikult tuleks inglise black person tõlkida justnimelt neegriks, et vältida solvangut. See black person on võib-olla otse saunast tulnud, süda laulab ja ihu puhas, aga meie ütleme et must. See pole õiglane, see pole ilus. See on jõhker rassism, seltsimehed.
Miks meie niimoodi asja mõistame või mõista võime, on puhtalt meie asi. Muidugi, põhjus on olemas: need on rehetoas elatud sajandid. Kui eestlane ennast millegagi määris, siis mõnikord sõnnikuga, mõnikord halja rohu ja mõnikord võib-olla verega, aga ülejäänud kordadel, st umbes 99 juhul 100-st nõega. Ta sai sõna otseses mõttes mustaks. Kogu saladus. Aga keeles on see nüüd nii sees, et seda välja ei saa, ainult koos keele endaga. Me võime “musta” tähendused küll lahku lüüa, hakata püüdlikult eristama musta kui värvi ja teisalt määrdunut (keelates karmilt selle kohta öelda “must” ja hakata ütlejatele halbu hindeid panema), aga musta kui määrdunu tuletisi me välja ei urgitse, need on nagu vähjahaiguse metastaasid, kogu keel on neid täis: mustus, mustand, lugematud kõnekäänud ja metafoorid.
Tõlkides tuleb muide sageli hoiduda otsetõlkest. Inglise technology ei ole enamasti mitte tehnoloogia, vaid tehnika. Lunatic ei ole lunaatik, vaid hull. Järelikult ei oleks midagi imelikku, kui me tõlgiksime blacki (mustanahalise inimese tähenduses), nagu öeldud, just neegriks, selle asemel et seda sulnist eestikeelset sõna põlata ja selle peale lõriseda nagu koer siili peale.
Maha poliitkorrektsed lollpead ja isehakanud keelekardavoid.
PS Nüüd võiks küsida, et aga kuidas siis mustlastega jääb. Probleem on ju sarnane. Nimi tuleb tõmmust jumest, kuid seda võiks justkui võtta solvavana. Kuid see on vana nimi ja selle väänamine “romaks” on mõttetu eputamine. Iga mustlane teab Laiust ja kunagisi Laiuse mustlasi. Justnimelt nõnda. Mingeid romasid pole seal kunagi elanud, ainult mustlased.
