Keelest mõtlen, ikka keelest. See tähendab – siis, kui ma just Ukraina sõjast või koalitsioonikõnelustest ei mõtle. Aga keel on ikka seal kus meel, ja meel seal kus keel. Tõlgin, ja järjest enam vaevab mind sõna black. Black people, black person jne. Peaks ju olema lihtne: tõlgime selle “must” või “mustanahaline” ja korras ongi, sest “neeger” justkui ei tohi, kultuurimarksistid lähevad marru […]
„Rubla? Kes ütles „rubla“?“ käratses eesti padurahvuslane Ivan Orav kunagi telesaates silmi pööritades. „Varsti ütled juba „tibla“ ka. Aga mina tiblasid oma majja ei luba!“ Täna pööritavad silmi teised, kusjuures sugugi mitte nood kurjad konservatiivid, keda Andrus Kiviräha loodud totter ja kitsarinnaline tegelane oli mõeldud välja naerma, vaid hoopis need, kes võitlevad sallivuse ja avatuse eest. Mis on juba iseenesest huvitav. Huvitavad […]
Kui maamees linna satub, siis juhtub temaga ikka midagi, mida annab mäletada. Minuga juhtus nii, et kuulsin tahtmatult pealt võõrast vestlust. Õieti üht jupikest sellest. Ma ei ütle, kus, sest see pole oluline. Igatahes Eestis. Jupike aga kõlas nii: „…ja siis veel mõned vanema generatsiooni inimesed, kellel ei ole kokkupuudet rahvusvahelise üldsusega ja kes seetõttu kasutavad valesid sõnu. Selliseid, mis on solvavad.“ […]
End of content
No more pages to load