Silt: sallivus

Afanassi Pirn: on viimane aeg sekkuda

  Ennast bioloogiks pidaval Raivo Männil ilmus läinud laupäevases Postimehe AK-s pikk ja targurlik jutt peakirjaga „Inimene ahvimajas“ (20.03.21). Seal märgib autor, raevukas tagurlane, aasta meesšovinisti nominent 2016, muude poliitiliste ebakorrektsuste ja rämedate biologismide seas, et inimene ei ole püüdnud või suutnud niivõrd ise kohaneda keskkonnaga kui on ennast keskkonnast isoleerinud. Näiteks kui keskkond on muutunud väidetavalt ebatervislikuks. (No mis jutt see […]

Loe edasi

Afanassi Pirn ütleb: Lõpp lõhestamisele

Afanassi Pirn, kultuurileht „Kirves“, arvamusliider Nagu arvata võiski, ei kavatse madalalaubalised, labased ja vihkavad populistid kättevõidetud territooriume niisama loovutada. Kuna nad mõistavad, et kogu ühiskonda endale allutada ei õnnestu, on valitud lõhestamistaktika. Lõhestamistaktika esimene tunnusjoon on äärmine ülbus ja ebaviisakus. Viisakat, tsiviliseeritud inimest võib see esmakohtumisel tõeliselt jahmatada. Tema on harjunud vaimukuse ja peenusega. Näiteks laseb Eesti Televisioon vana-aasta õhtul eetrisse teravmeelse […]

Loe edasi

Afanassi Pirn ütleb: Tuleviku kaotajad

Afanassi Pirn, kultuurileht „Kirves“, arvamusliider Olen kaua vaikinud, jälgides akadeemiliselt neutraalse pilguga trumpismi võidukäiku, kliimaksit ja lõpu algust. Kuid see pole veel võit. Süsteemianalüütikud teavad, et laguneva diskursuse vastuhakk muutustele pigem tugevneb lagunemise käigus, jõudes teatud faasis lausa meeleheitlike, eksistentsiaalsete aktsioonideni. Sestap tunnen, et on viimane aeg sekkuda minulgi. Minu lugupeetud õpetaja Alfred Lepaotsast-Latsatas mainis kord piipu toppides möödaminnes, et arhüksose hüoosise […]

Loe edasi

Kas demokraatlik inimene on utoopia?

  Ma ei tea mille mõjul, kuid millegi mõjul on avalikus arvamuses ja inimeste hoiakutes tunda aina süvenevat polariseerumist. Nii kogu maailmas, kogu läänemaailmas kui Eestis. Näib, et kui me kunagi olime enam-vähem keskpõrandal koos – või oli meil selline illusioon – , siis nüüd oleks keskpõrand otsekui ära neetud. Sealt lahkutakse, et tõmbuda ühte või teise nurka ja sealt oponente võimalikult […]

Loe edasi

Hiirte pidu ehk kuidas närilised lõimusid

  Mul elab Tammeseene külas – teate küll – juba ammu üks vana koolivend. Omamoodi veidrik, aga jääb selles osas kõvasti alla sama küla mehele Seene-Aadule, kes leiutas ajamasina. Masin oli tal, nagu külaleiduritel ikka, kuuri all. Ühel vihmasel päeval läks Seene-Aadu kuuri, sealt tõusis suitsu, kostis paar kõmakat, ja Aadu tuli jälle välja, nägu peas, nagu oleks teeklaasitäie „Agnest“ ära joonud. […]

Loe edasi

Sallivus, armastus ja uut tüüpi inimene

  Oleks naiivne loota, et suurim rahvasterändamine hunnide päevist saadik ei sunni meid oma senistes arusaamades üht-teist kohendama. Kindlasti sunnib. Kuid kõigepealt terminist. Et vältida „pagulase“ ja „võõrtöölise“ vahele lõksu jäämist, olgu selleks „sisserändaja“. See katab mõlemaid. Sisserändaja on sisserändaja, ükskõik kas ta põgeneb tapatalgute eest või tuleb lihtsalt sotsiaalabi või (paremal juhul) tööd otsima. Probleemid, mis raputasid Euroopa 2015. Issanda aastal […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load