Silt: sallimatus

Tsenseerimata 4.10.2021

Mul on teile kaks uudist. Kummast alustan, kas halvast? Olgu, alustan siis halvast. Nimelt on asjad nõnda, et meil pole võimalik sallimatust oma kultuurist absoluutselt ega täielikult, viimase kulmukortsutuseni välja juurida. Seda üritades me hävitaks kultuuri kui terviku, kui elava organismi. Sallimatust on vaja nagu soola supi sisse. Mitte liiga palju, aga natuke siiski. Teine uudis on paraku veel halvem. Nimelt kehtib […]

Loe edasi

Kas te nüüd usute?

  Nõidade põletamise aeg on jälle käes, täpselt nii nagu paljud, kaasa arvatud mina, juba aastaid hoiatanud oleme. Päris tuleriitu pole veel süüdatud, nõidu põletatakse n-ö sotsiaalselt. Sellest kirjutas Financial Timesi pikema ülevaate põhjal hiljaaegu Neeme Raud (Tööandjate „diktatuur“, Postimees 5. aug. 2020). Ülevaade käsitles Inglismaal ja Ameerikas toimuvat, aga pole raske näha, et põhimõtteliselt samasugune on olukord ja liikumissuund teisteski läänemaailma […]

Loe edasi

Kas demokraatlik inimene on utoopia?

  Ma ei tea mille mõjul, kuid millegi mõjul on avalikus arvamuses ja inimeste hoiakutes tunda aina süvenevat polariseerumist. Nii kogu maailmas, kogu läänemaailmas kui Eestis. Näib, et kui me kunagi olime enam-vähem keskpõrandal koos – või oli meil selline illusioon – , siis nüüd oleks keskpõrand otsekui ära neetud. Sealt lahkutakse, et tõmbuda ühte või teise nurka ja sealt oponente võimalikult […]

Loe edasi

Unenägu metatasandist

  Popperi paradoks Rohkem kui poole sajandi eest kirjutas teadusfilosoof Karl Popper kuulsaks nn sallivuse paradoksi: salliv ühiskond peab selleks, et püsida, olema sallimatu sallimatuse suhtes. Kahtlemata inspireerisid Popperit selle juures eeskätt natsionaalsotsialistid ja kommunistid. See, kuidas natsid demokraatlike protseduuride abil võimule said ja siis demokraatia hävitasid, on tänaseni õpikunäide demokraatia – järelikult ka sallivuse – Achilleuse kannast. Kui nad oleks õigel […]

Loe edasi

Liberalismi surmakorinate aegu

  Ajad muutuvad ja meie ühes nendega. Veel kümnekonna aasta eest heitis meedia peavool konservatiivsed mõtteavaldused lihtsalt kõrvale. Jutt massilises immigratsioonis peituvatest ohtudest pidi olema jama (sest meie tütrega samas klassis käib kaks araablast ja mitte midagi ei juhtu), väited meeste ja naiste olemuslikust erinevusest olid meesšovinistlik jauramine (katse ajalooratast tagasi pöörata ja naisi taas pliidi külge aheldada) ning nõnda edasi. Ei […]

Loe edasi

Intelligentne rahvuslus on võimalik

Intelligentne rahvuslus annab inimesele identiteedi ja kodukultuuri, ohustamata ja alavääristamata kedagi teist. Sellisele rahvuslasele on kõik teed valla, et õppida tundma teisi kultuure, olla avatud, tunda huvi, võtta midagi meelepärast üle. Sallimatuse paradoks – sallimatust ei tohi sallida. Nii kinnitas Jaan Kaplinski Karl Popperi tuules juba ammu ja sama oleme kuulnud viimastel aastatel paljude suust, kes nõuavad sooneutraalsust, homoabielusid ja multikultuursust. Märkus […]

Loe edasi

Kui mehed ja naised veel sõbrad olid

Ükskord õige ammu, kui ma alles noor olin, olid mehed ja naised veel sõbrad. Nad narrisid üksteist natuke, aga üldiselt nad meeldisid üksteisele ja täiendasid üksteist. Mehi ja naisi vastandada tundus mõttetu, isegi totakas. Sama totakas kui vastandada kartulit ja sousti. Tõsi, maailm ei olnud enam päris harmooniline. Need olid ikkagi 1970ndad. Näiteks noori ja vanu juba vastandati. Vastandasin isegi, saamata siiski […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load