Inimesi on ikka köitnud lood salapärastest jõududest, mis maailma juhivad ja valitsevad. Psühholoogid oskavad öelda, mis need lood õieti köitvaks teeb. Võib-olla armastus müstika ja rituaalide vastu. Võib-olla on inimese sisse kodeeritud arvamus, et „tegelik põhjus on mujal“, mis sunnib teda uurima ja otsima. Nii on tehtud lugematu hulk teaduslikke avastusi. Sageli läheb see mõtteviis muidugi üle võlli ja tulemuseks on järjekordne […]
Ma jätsin prints Harry ja Meghani kuulsa intervjuu teadlikult vaatamata. Nii nagu ma ei tahtnuks pealt vaadata Bamiani Buddha kujude purustamist ega üldse vandalismi. Samal põhjusel pelgan Ameerika märulifilme, kus järjekindlalt korraldatakse tulevahetus mõnes muuseumis, ja kui kuskil paistab mõni Stradivariuse viiul, siis lüüakse see tingimata katki. Kuid meedia eest nii kergesti ei page. Mis ei tule uksest, tuleb aknast ja üks […]
Pildiallkirjade poliitkorrektne väljavahetamine Kumus pole mingi tühiasi. Kumu on üks eesti kultuuri kroonijuveel ja mis seal sünnib, on enam-vähem kõigi asi. Seetõttu peaksid muuseumi juhid ja ideoloogid kuulama tähelepanelikult, mida nende töö kohta öeldakse, selle asemel et enesekindla eneseimetluse saatel kiita, kui hästi ja õigesti kõik on ning kuidas aina paremaks läheb. Kõige sihikindlamalt ja põhjalikumalt on ümbernimetamine läbi viidud ekspositsiooni ühes […]
Ahto Lobjaka laimavad süüdistused rassismis osutavad suuremale ohule kui kellegi maine hävitamine. Selliste süüdistuste taga on soov kehtestada demokraatlike vabadusteta hirmuühiskond. Kuulates viimast vestlussaadet Lobjakas vs Vooglaid valdasid mind vastuolulised tunded. Tervelt pool saatest oli pühendatud küsimusele, kas Lauri Vahtre on rassist või mitte. See saatepool kujunes raskeks katsumuseks tervele mõistusele. Varro Vooglaid oli ära tüdinenud Ahto Lobjaka sellesisulistest märkustest […]
Lääne kultuur liugleb juba pikemat aega kursil, mida on peaaegu võimatu muuta. Millegipärast on mul tunne, et ka suured tuurid võtnud rassismivõitlus sumbub lõpuks nagu kõik muugi. Oma eluajal olen näinud tervet galeriitäit maailma kõige tähtsamaid küsimusi, mis nõudsid otsekohe lahendamist. Mingil ajal oli moes jahtida viimaseid koonduslaagrivalvureid, siis kaotada surmanuhtlus, siis kehtestada sookvoodid, siis likvideerida palgalõhe, siis välja juurida viimnegi natsionalism […]
Eestlased said uusaegseks kultuurrahvaks seeläbi, et tõusid ise seniste valitsejatega võrdväärsele tasemele, mitte seeläbi, et senised valitsejad oleksid eestlaste ees maoli maha heitnud. Paraku just midagi sellist nõuab praegu Black Lives Matter liikumine. Valged peavad põlvitama ja andeks paluma, mustanahalistele tuleb eeliseid anda. Ka eestlased olid orjad, nii nagu Ameerika neegridki. Ka eestlasi müüdi kunagi avalikult turul, ka nende perekondi lõhuti müümisel, ka […]
…EHK KUIDAS SAADA SÄDEINIMESEKS Kui ma veel laps olin, tahtsid paljud mu eakaaslased saada kosmonaudiks. See oli siis popp. Aeg on edasi läinud ja täna on popp saada uinunud ühiskonda äratavaks sädeinimeseks. Mis on selle poolest vahva, et see on palju lihtsam kui kosmonaudiks saamine. Kosmonaut peab palju õppima ja treenima, aga sädeinimeseks saamine läheb nagu lepase reega, kui vaid vajutada […]
Keelata inimestel märgata, et ühed on mustad ja teised valged ning neid ka eri sõnadega nimetada, on lihtsalt represseerimine. Sellise antirassimiga jõuame uue türanniani, mida juhivad tolerantsust kuulutavad, kuid üdini sallimatud ja vihkamist täis hungveipingid. Rassism iga nurga taga Tundub, et läänemaailma idioodistumine kogub aina hoogu. Väljavahetamisele lähevad nii Aunt Jemima kui Uncle Beni kaubamärgid, sest need pidavat põhinema rassilistel stereotüüpidel, L’Oreal […]
Globaalse võrdsuse nimel tuleb ajalugu hävitada. Sellega tegeldakse intensiivselt. Tuld koolidele, tuld muuseumidele, minevik oli üksainus suur viga. Eesti haridussüsteemi edu viimases PISA testis oli väga rõõmustav. Kuid see ei tähenda, et kooli ei kimbutaks ohud. Selle kaudseid märke võib leida sellesama testi tulemustestki. Need, keda oleme harjunud endale eeskujuks seadma, on meist nõrgemad. Kas püüame neile „järele jõuda“? Alatasa võib kuulda […]
Möödunud sajandi üks tuntumaid mõtlejaid Michel Foucault juurdles palju võimu ja võimuiha üle, jõudes lõpuks välja pehmelt öeldes veidrusteni, kui hakkas nägema võimuiha enam-vähem kõikjal – igasuguses õpetamises, mistahes tõeotsingus, kõigis valitsemissüsteemides ja kõigis tekstideski, loomulikult peale iseenda omade. Selline redutseeriv – või otse öeldes eksitavalt lihtsustav – visioon sai kõigist oma loogikavigadest hoolimata kiiresti populaarseks ja on populaarne tänini. Võimujanuga […]
End of content
No more pages to load
