Silt: muinasaeg

Kas vanad eestlased ajasid habet?

Kunagi pani imestama, nüüd pigem muigama rea ajaloolaste visadus eesti rahva olematuse tõestamisel. Tänapäeval ehk on olemas, sest keegi konstrueeris ta, kuid 13. sajandil kindlasti mitte. Väite tõenduseks pole aga kunagi toodud mingeid argumente. Mõnikord üksnes viidatakse ebamääraselt marksistlikule postulaadile, et rahvused tekkisid 19. sajandil ja siis peamiselt tänu raudteedele ja muidugi konstrueerijaile. Teine asjaolu, mida esile tuuakse, on Eesti maakondade omavahelised […]

Loe edasi

Intervjuu Taavi Minnikule

Veel nullindatel tegeles Eesti ajalooteadus põhiliselt 1940. aasta iseseisvuskaotuse ja sellele järgnenud sündmustega. Tänaseks on see pilt palju vaheldusrikkam ning on ilmunud suurepäraseid uusi uurimusi ja käsitlusi kaugematest ajalooperioodidest ning-sündmustest. Seda, et tuleks ümber vaadata eestlaste roll orduriigi ajal ja hiljem räägiti juba sõdadevahelise Eesti Vabariigi lõpuaastatel ning on räägitud ka taasiseseisvusajal. Viimasel ajal on Eesti varasema ajalookäsitlustele leheveergudel veel kõvemini vinti […]

Loe edasi

Muinas- ja keskaja piiril

Mitmeid Eesti ajaloolasi on viimasel ajal lummanud küsimus, kuidas toimus 12.-14. sajandil üleminek muinasajalt keskaega. Erinevatest sõna- ja seisukohavõttudest koorub välja hüpotees – või eelhoiak – , et see üleminek ei olnud nii järsk ega kõike pea peale pöörav, kui seni arvatud või eeldatud. Selline hoiak oli hästi tajutav Eesti muinasaja lõpule ja keskaja algusele pühendatud konverentsil „Omal maal, omal moel“, mis […]

Loe edasi

DILETANDI KARJATUS

  Kirjutasin selle aasta juulis Postimehe nädalavahetuse kultuurilisasse „Eesti ajalugu I“[1] inspireeritud mõtiskluse, milles arutlesin peaasjalikult Eesti muinaslinnuste võimalike funktsioonide ja tähenduse üle.[2] Aga kõigepealt paar sõna nimetatud teosest üldisemalt. Osundan selleks teeneka arheoloogi Toomas Tamla hinnangut: „„Eesti ajaloo“ sarjas on kaks täiesti uudse lähenemisviisiga köidet, need on I ja II. Ainult et II köide teeb seda segaselt, ebaühtlaselt ja mõnes küsimuses […]

Loe edasi

“Eesti ajaloo” I köitest, muinaslinnustest ja võimust

Kauaoodatud „Eesti ajalugu I“ on kahtlemata tähelepanuväärne teos ja selle ilmumine rõõmustav sündmus. Just arheoloogia vallas on meie teadmised võrreldes Kruusi-aegsetega ilmselt kõige mahukamalt täienenud, nii et uut üldkäsitlust oli hädasti vaja. Sest ka „Eesti esiaja“ ilmumisest on hulk aega möödas, vahepeal on palju kaevatud ja analüüsitud ning samuti on määratuid edusamme teinud geeniuuringud. Muu kõrval esitabki EA I lõpuks ometi koondpildi […]

Loe edasi

Kalevipoja säng ja Jakobsoni äng

    KATKENUD LÕNG VÕI MÄLUSILD? Nagu haritud inimene teab, asub Tartumaal, Alatskivil Kalevipoja säng – üks paljudest, kuid kõige tuntum ja kõige efektsem. Tegelikult muidugi muinaslinnus, muinasaegse vabaduse ja ühtlasi ka selle vabaduse kaotuse tunnismärk. Pean tunnistama, et ma pole kunagi suutnud innustuda linnusemäega seotud Kalevipoja-legendist. See legend sümboliseerib mulle midagi, mis on veel kurvem kui vabaduse kaotus, nimelt unustamist. Tundub, […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load