Andres Kollisti ettepanek anda kõigile soovijatele ilma pikema mulinata ja inimesi kiusamata Eesti kodakondsus teeb rinna rõõmsaks. Teeb lausa mõlemad rinnad kuni nibudeni rõõmsaks. Ammu oleks aeg olnud, raisk ma ütlen! Oleks see asi kohe 1992. aastal ära tehtud, oleksime pääsenud kogu sellest kuradima rahvavaenulikust saastast, mida nimetati Mart Laari valitsuseks – sellekssamaks, kelle süü läbi me peame nüüd virelema NATO ja […]
Lugesin teadmata põhjusel Linda Kaljundi ja Aro Velmeti kirjutist Eesti ajalooteaduse uutest suundadest 21. sajandil.[i] Olen siiani loetu mõju all, nii et vabandage, kui jutt kõige selgem pole. Juba algus on paljutõotav. Autorid lubavad keskenduda rahvusülesele ajaloole ja tuua esile ajalooteaduse olemusliku poliitilisuse, soovitades ühtlasi kultuuriliste representatsioonide uurimist senisest ulatuslikumalt ühendada võimusuhete uurimisega. Mida iganes see tähendama peaks. Aga võimusuhted, […]
Euroopas on üldiselt omaks võetud arusaam, et mõistete jaotus tsentrumi suhtes tähendab eeskätt taganemist, ümberorganiseerumist. Selle juures ilmneb paratamatult teatav viivis, mis tuleneb organiseerumisprintsiibi paratamatust mediaansest käändest püsivusargumentide suhtes. Jah, Euroopas küll, aga Eestis üritatakse endiselt sakraliseeritud visadusega, ehkki katkestustega, püsida viledaks kulunud orbiitidel, kaldudes mõistmatuse foonile. Taas kerkib murelik küsimus, millal saab kvantopside hüoosis siinse diskursiivse diskursusetuse osaks. Sest aeg […]
End of content
No more pages to load
