Kuulus, kuid kõvasti ülehinnatud ja mitte eriti intelligentne Karl Marx kuulutas kunagi välja linna ja maa kokkusulamise. Mis oli üks õige mitmest üksikasjast, mis oleks juba omal ajal, varsti ligi kakssada aastat tagasi pidanud inimesi kahtlema sundima ka tema ülejäänud mõttevälgatustes. Targemaid muidugi sundiski, aga targemaid on alati vähem kui neid vähemtargemaid.
Tegelikult ükskõik. Öelda tahtsin hoopis seda, et maaelu, ehkki hoopis teistsugune kui vanal heal Pätsi ajal või ammugi seesinase Marxi ajal, on endiselt visalt erinev linnaelust. Maamajadesse on küll sisse hiilinud nii vesi kui soe vesi kui kanalisatsioon kui internet kui elektri- või mis iganes küte, aga maal elatakse teisiti. Hiljuti sain sellele järjekordse kinnituse ja seda mitte linnulaulu, tuppa ronivate hiirte või üle õue lippavate ilveste, vaid hingedeaja näol.
Juba ammu kurdavad valgustatud vaimud, kui tüütu see on, et sulle hakatakse juba peaaegu oktoobris jõule kaela määrima. Hiljuti rääkisin sellest ühe armsa inimesega, kes nentis, et paljude jaoks hakkabki jõuluaeg pärast halloweeni. Mis seal ikka, ajad ja kombed muutuvad, mõtlesin ma, aga võib-olla on see asi nõnda eeskätt just linnas ja mitte maal. Maal, tahad või ei taha, tuleb enne hingedeaeg ära pidada. Väga lihtsustatult öeldes tähendab see novembrit ja minu jaoks on tegu viienda aastaajaga. Soomaa viies aastaaeg on kevadel, aga mul novembris. Miks? Väga lihtsal põhjusel: see pole enam ei sügis ega ka mitte veel talv. Ehkki rahvakalender novembrit talvekuuks nimetab, aga sellel on omad põhjused ja tagamaad. Nojah, ühesõnaga täiesti isemoodi aeg, see hingedeaeg – õhk on udune, hingi täis, loodus on otsekui tardunud. Täiesti muuseas öelda, et isegi mitte ideaalne, vaid lausa geniaalne viinavõtmise ilm. Muide, surnud mälestatakse just viinaga, mitte õlle ega veiniga. Oluline infokild.
Ennevanasti märkisid seda aega kaks tähtsamat tärminit: mardi- ja kadripäev. Mille sanditamiskombed on ju ilmses suguluses halloweeniga, ja kõik need kolm esivanemate mälestamisega. See on ristiusueelne rahvusvaheline uskumus, mis on kirikukalendris mitme päeva peale laiali vajunud, eri rahvastel veidi isemoodi. Nii et tegelikult ongi nii, et jõulud tulevad pärast halloweeni, ainult et mul siin maal kestab too hällõuiin kenasti novembri lõpuni. Ja siis on juba esimene advent ja kõige hullem möödas. Varsti jaanipäev. Ühesõnaga, novembri lõpuni. Vähemalt siin maal, kus viies aastaaeg sulle silma, ninna ja hinge ronib, nii et sa ei saa teda märkamata jätta, nagu see linnas ehk võimalik on.
Asi, mida Marx ei teadnud.
