Sattusin mitmekuise hilinemisega lugema ühe noorsotsi postitust avaliku protestimise ja seda saatva vägivalla teemadel. Postitus oli võrdlemisi rumal, mis ei ole noorsotsi puhul üllatav, ega väärinud sellele kulutatud aega. Ometi ma selle puhtast uudishimust kulutasin, kusjuures ka omamoodi kasu lõigates. Ja seda kasu – teatavat ahhaa-elamust – tahangi siinkohal jagada kõigiga, keda huvitab üks tillukene küsimus, nimelt kuidas parandada maailma. Postitust […]
Alljärgnev on üksnes põgus jalutuskäik ühe laia teema ääremaadel, teema ise vääriks tervet raamatut, kui mitte mitut. See lai teema on süütus. Mitte bioloogiline, vaid psühholoogiline, vaimne ja sotsiaalne süütus. Teiste kultuuride kohta ei oska öelda, kuid Lääne kultuuri tuumsüžeede hulgas leidub lugu, mis jutustab süütuse kaotamisest. Ilmselt on selle algallikaks Raamat ehk Piibel oma mõistulooga sellest, kuidas Aadam ja Eeva […]
Pole kallimat ja ilusamat asja kui vabadus. Selle mõistmiseks ei pea olema ilmtingimata Sandor Petöfi austaja, seda mõistab iga südamega inimene, eriti hästi veel see, kes on kogenud, mida tähendab olla vabaduseta. Ning kes on tundnud vangist vabanemise joovastust. Balti ketis seistes me skandeerisime: „Vabadust! Vabadust! Vabadust!“ Ja vabaduse me justnagu saime. Nüüd aga teevad ennast rahvuse eliidiks kuulutanud valeprohvetid kõik, et […]
Keelata inimestel märgata, et ühed on mustad ja teised valged ning neid ka eri sõnadega nimetada, on lihtsalt represseerimine. Sellise antirassimiga jõuame uue türanniani, mida juhivad tolerantsust kuulutavad, kuid üdini sallimatud ja vihkamist täis hungveipingid. Rassism iga nurga taga Tundub, et läänemaailma idioodistumine kogub aina hoogu. Väljavahetamisele lähevad nii Aunt Jemima kui Uncle Beni kaubamärgid, sest need pidavat põhinema rassilistel stereotüüpidel, L’Oreal […]
Jõud, mis ühiskonda koos hoiavad on samal ajal ka hirmuäratavad Kui repressiivse ideoloogia vastu mitte astuda, tõuseb see valitsema «Eksimusi» sooritanud peavad hullema vältimiseks pattu kahetsema Kui ühiskonnas pääseb mõjule inimtüüp, keda võiks tinglikult nimetada rottideks ning ühiskonnaliikmete hulgas on piisavalt palju lambaid, et rottide esiletõusu takistada, siis saavad julmust nautivad hundid rottide käest voli oma verejanu lammaste peal välja elada. Märke […]
Esindusliku esinejaskonnaga saade „Suud puhtaks“ (19. mail ETVs) oli pühendatud küsimusele, kas Eesti ajakirjandus on kallutatud. Lõpuks ometi. Probleem on vana, selle juured sügaval. Mõni filosoof võib ju kinnitada, et kõik meie teadmised ja mõisted on kokkulepped, kuid nn tavainimene jääb praktikas ikka vahet tegema sisu ja koorukese, olemuse ja nimetuse, mõiste ja termini vahel. Igaüks teab, et asjad mitte ainult ei […]
Palju kirjutatakse noortest ja nende tarkusest, mis maailma paremaks muudab. Vahelduseks võiks aga rääkida ka vanadest ja nende tarkusest. Või selle puudumisest. Kunagi ilmus „“Loomingu“ Raamatukogus“ Bertolt Brechti jutukogumik, milles leidus lustakas lugu „Vääritu vanake“ ja see termin on mõnelegi minu põlvkonna inimesele omamoodi meemina mällu sööbinud. Kuid Brecht tegi nalja. Vanadus pole eriti lustakas nähtus ja veel vähem on seda […]
Koronaar-uitmõtteid Olukord, millesse me koos suure osaga maailmast oleme sattunud, on üht otsa pidi täiesti tavaline ja teist otsa pidi ennenägematu. Taude on nähtud ennegi, taudid on saatnud inimkonda alati. Teisalt oleme me tänaseks üles ehitanud sellise globaalküla, mida varem nähtud ei ole, ja järelikult pole ka nähtud, kuidas suudab see ühe korraliku epideemiaga toime tulla. Olud on teised, kuid […]
Kui võrdsus pööratakse iseenda vastandiks ja selle all hakatakse looma kellelegi eeliseid kellegi arvel, näiteks vähemustele enamuse arvel, nimetades seda positiivseks diskrimineerimiseks, saab võrdsusest sama absurdne mõiste kui kolmnurkne ruut. Käib veretu sõda. Nähakse kortsus kulme ja pisaraid, närvikulu on suur. Pihtasaamised, ärapanemised, sissesõitmised. Ning tegelikult niriseb kuskil servas juba ka verd, aga seda tohib märgata vaid niipalju, kui on poliitiliselt korrektne. […]
See võib ajaloolase ja ühtlasi ajalooga leiba teeniva inimese suust üllatavalt kõlada, kuid mälu, nii vajalik kui ta on, on ühtlasi ka koorem. Me peame üleval mälu instituute, me hindame ja hoiame mälestusi – kõik see on vältimatult vajalik, sest nagu vana tarkus ütleb: teadmata, kust sa tuled, pole sul aimu, kuhu sa lähed või minema peaksid, ent sellegipoolest võib mälu […]
End of content
No more pages to load
