Soovitus keskkonna säästmise nimel vähem lapsi saada on paanikahõnguline maailmalõpusõnum. Iseäranis tõhus olla see eestlaste puhul, sest siin paisatakse aastas ühe elaniku kohta atmosfääri 14,8 tonni kasvuhoonegaase. Hiinas on sama näitaja 7,5, Indias 1,7. Pole selge, kas läänemaailm on jõudnud vanadusnõtruseni või on see siiski vaid keskea kriis. Otsitakse oma nägu, iseenese ja elu mõtet. Küsitakse, kas senitehtu pole mitte üks suur […]
Me siin Eestis pole nii kuulsad, tähtsad ega imelised, et põlastada vanu kultuurrahvaid nagu poolakad või ungarlased. Vastupidi, tasub järele mõelda, mis neil meile öelda on. Mingid poolakad, mingid ungarlased Alles see oli, kui Kaarel Tarand valas välja kogu maailmas olemasoleva põlguse nähtusele nimega „Visegrádi vagun“. Tarandi nägemust mööda on tegemist Euroopa Liidu kiiskava ešeloni päramise räpase haagisega. „Kupeesid seal ei […]
Eesti keele kaitse on teema, mis ei kao, kuni me ise ei kao. Paraku kõigub meie püsimine rahvana ja meie keel II maailmasõjast saadik noateral ning me ei saa küsimust ilmselt kunagi päevakorrast maha. Nagu öeldud – kuniks on meid endid. Leidub rahvuskaaslasi, kelle arvates ei eesti keel ega rahvas ole mingid väärtused, mida kaitsta või taga nutta. Õieti neid objektiivselt […]
Pahameeletorm, mis käivitus pärast Jüri Ratase otsust rääkida läbi EKRE ja Isamaaga, meenutab pärast Donald Trumpi võitu toimunut. Kõigi demokraatlike protseduurireeglite kohaselt, legaalsete erakondade ja legaalsete kandidaatide poolt saavutatud tulemused ei kõlba suurele osale rahvast, iseäranis mitte meediale. Korraga selgub, et Eestis võttis valimistest osas fašistlik erakond, mille eesmärk on kehtestada Eestis rassistlik-natsionalistlik türannia, igahommikused rivistused ja kohustuslik kamasöömine. Ajakirjandus ja sotsiaalmeedia […]
Enesekeskse teismelise maailmapilt pürib peavooluks. Paraku on tegemist jätkusuutmatu lapsikusega. Heelia Sillamaa kirjutis «Raha eest ma küll lapsi vorpima ei hakka» on sümpaatselt otsekohene. Noor, oma teed alustav naine kirjutab: «Ausalt öeldes solvab mind arvamus, nagu oleks minu põlvkond nii saamatu, et lapsesaamine jääb raha taha kinni. Vastupidi, me oleme lihtsalt piisavalt targad, et olla iseenda prioriteet number üks.» Ah või piisavalt […]
Provintsluse teema on nagu latentne tõbi, mis halva ilma korral ikka ja jälle päevakorrale kerkib. Hiljaaegu köitis tähelepanu dirigent Kristjan Järvi märkus, et Eesti pole mingi provints ega ääreala, sest Eestis ollakse päris hästi kursis laias maailmas toimuvaga, siin on küllalt julgeid, iseseisvalt mõtlevaid ja käituvaid inimesi. Sealsamas meenuvad arvukad vaimuliidrid, kes arvavad vastupidist. Kui on provints, siis peaksid olema ka provintslased. […]
Uuringud võivad asju selgemaks teha, aga võivad ka segasemaks ajada. Vahel meelega, vahel lihtsalt kukub nii välja. Mõlemal juhul näib Postimehe vahendatud Bergeni ja Tallinna ülikooli ühisuuring nimega DIMA kuuluvat segaduse suurendajate kilda. DIMA tuvastab rea triviaalseid asjaolusid – nt et Norra venelased ja Eesti venelased suhtuvad asukohamaa oludesse ja põhirahvasse erinevalt – ja teeb sellest rea kummalisi järeldusi. Millega pole tegelikult […]
Intelligentne rahvuslus annab inimesele identiteedi ja kodukultuuri, ohustamata ja alavääristamata kedagi teist. Sellisele rahvuslasele on kõik teed valla, et õppida tundma teisi kultuure, olla avatud, tunda huvi, võtta midagi meelepärast üle. Sallimatuse paradoks – sallimatust ei tohi sallida. Nii kinnitas Jaan Kaplinski Karl Popperi tuules juba ammu ja sama oleme kuulnud viimastel aastatel paljude suust, kes nõuavad sooneutraalsust, homoabielusid ja multikultuursust. Märkus […]
Midagi on valesti, kui end just kui liberaalideks kuulutanud arvamusliidrid sildistavad, ähvardavad ja alavääristavad kogu ülejäänud eesti ühiskonda. See, mis toimus, ei olnud mitte mineviku retsidiiv, vaid tuleviku ettekuulutus. Ja siit ka mõne ideoloogilise isatapja ahastus. Võim hakkab käest libisema. Sotsiaalkonstruktivistlik hobuseunenägu on lõppemas. Vandenõupõllud lokkavad Vandenõusõpradel on head päevad, materjali leidub külluslikult. Koguni nii külluslikult, et hakka või ise uskuma. Näiteks […]
Ettekanne konverentsil „Eesti rahvuse kestmisest“ 19. novembril 2016 Teaduste Akadeemia saalis Tallinnas. Ilmunud ka ajakirjas Akadeemia nr 2, 2017. Inimene on bioloogiline olend. Võib-olla on see lause tautoloogiline ja piisaks, kui öelda, et inimene on olend – järelikult ka bioloogiline. Igatahes allub inimese sünd, kasvamine, areng ja ka surm üldistele bioloogiaseadustele. Kuid inimene on ka sotsiaalne olend. Seda täheldas juba Aristoteles. […]
End of content
No more pages to load
