Rubriik: See väike Eesti

Veel kord laiast riigikaitsest

    Laiast riigikaitsest on räägitud ja kõneldud päris palju. Enamasti rõhutatakse selle juures, et riiki ei kaitse üksnes kahurid või püssid, vaid inimesed, kelle tahtest ja närvidest sõltub vähemalt mõnes olukorras rohkemgi kui kahureist. Et lisaks tavalistele lahinguväljadele on olemas ka psühholoogilise sõja lahinguväljad, kus võitlus käib inimeste motiveerituse ja sihikindluse nimel, mida vaenupooled vastastikku kahjustada üritavad. Kuid riigikaitset võib – […]

Loe edasi

Kas vanaemad päästavad rahva?

  See võib tunduda imelik – hakata praeguses pingelises, sõjaohtlikus olukorras arutlema eesti rahva iibe üle. Kuid samas miks mitte. Kui iive on negatiivne ja rahvast iga aastaga vähemaks jääb, siis peaks iga aeg sobima. Kui jääme ootama, millal Vene oht üle läheb, siis jäämegi ootama. Loomulik iive on juba pikemat aega negatiive enam-vähem kõigis Euroopa rikastes riikides, samuti Jaapanis. Juba see […]

Loe edasi

Sind tänan mina alati

  Tänutunne – mille eest? Kord nooremast peast juhtusin kuulma ühe eakaaslase pahast märkust, et tema küll ei mõista, miks peaks keegi oma kodumaale millegi eest tänulik olema. Kõigil on ju kodumaa, kõik sünnivad kuskil, saavad kaasa emakeele ja lapsepõlve, õpivad kaela kandma ja õiget valest eristama. Kui minu sünni- ja kodumaa on Eesti, ütles ta, siis lihtsalt trehvas nii, mingit erilist […]

Loe edasi

Kalevipoja säng ja Jakobsoni äng

    KATKENUD LÕNG VÕI MÄLUSILD? Nagu haritud inimene teab, asub Tartumaal, Alatskivil Kalevipoja säng – üks paljudest, kuid kõige tuntum ja kõige efektsem. Tegelikult muidugi muinaslinnus, muinasaegse vabaduse ja ühtlasi ka selle vabaduse kaotuse tunnismärk. Pean tunnistama, et ma pole kunagi suutnud innustuda linnusemäega seotud Kalevipoja-legendist. See legend sümboliseerib mulle midagi, mis on veel kurvem kui vabaduse kaotus, nimelt unustamist. Tundub, […]

Loe edasi

Järjekordne peatäis sügavmõttelist tühjust

    Ma ei salga, et läksin „Free Range’i“ vaatama teatava eelarvamusega, mille olid minus tekitanud kaks isikut. Esiteks Veiko Õunpuu ise oma intervjuuga Postimehe kultuurilisas, mille võis kokku võtta sõnumiks: ise teen, ise vaatan, teie minge metsa, aga enne andke raha; teiseks üks tuttav, kes ainult oigas ja ütles, et ta tahtis saalist põgeneda juba esimese kümne minuti järel. Sellise eelhäälestuse […]

Loe edasi

Head rahvusvahelist jaanipäeva kõigile

  Jaanipäev ja jaaniõhtu on midagi nii eestipärast, et pane või kirjatud õllekapa ja muhu susside kõrvale riiulisse. Või vähemalt nõnda me arvame ja küsime endalt, kas „meie” jaanipäeval on veel kohta üleilmastuvas-nivelleeruvas (euro)maailmas. Ehkki me kõik ilmselt teame, et jaanipäevale on nime andnud Ristija Johannes, kes ei olnud mingist otsast Eestimaa mees, pole see küsimus ei rumal ega vale. Suurem osa […]

Loe edasi

Tünnitäis koos kulbitäiega: Eesti ajaloo II arvustus

  „Eesti ajalugu II” (edaspidi EAII) on tekitanud rohkem poleemikat, kui „Eesti ajaloo” kõik uuel iseseisvusajal ilmunud köited kokku (Eesti ajalugu IV, V ja VI). Poleemika ja vastuväited, millest ei pääse mööda ka käesolevas arvustuses, on keskendunud siiski vaid ühele osale sellest küllaltki mahukast ja paljude autorite ühistööna valminud teosest. Seepärast on viimane aeg vaadelda tehtud tööd sine ira et studio tervikuna. […]

Loe edasi

Eesti Vabariigi kaks kakskümnendit

Eesti Vabariigi esimest eksistentsi jätkus pisut enam kui 22 aastaks, kuid kuna algusest ja lõpust hammustasid oma osa üks okupatsioon ja üks poolokupatsioon, siis on meie ajaloolises mälus kinnistunud meem „20 aastat iseseisvust“ täiesti õigustatud. Nüüd seisame silmitsi teise sama pika ajavahemikuga ja on igati loomulik, et see meid teatavatele mõtetele ja tegudele inspireerib. Eelkõige muidugi mõtlema, mis on neis kahes minevikuks […]

Loe edasi

Uvitav euroelu ehk kuidas vältida jäämäge

Üks taat tulnud pühapäeva õhtul koju, ise purjus ja ilma püksata, ning teatanud eidele, et paneb hommepäev talu põlema. Seepeale öelnud eit pead vangutades: «Tead, vanamees, sa pakud mulle uvi surmani.» Samasugune tunne tuli peale, kui lugesin lehest, et kuskil Euroopa Liidu avarustes, täpsemalt Walesis, on üks õpetaja lahti lastud selle eest, et ta viis oma varateismelised lapsed kelgutama – kiivriteta, kaitseülikonnata […]

Loe edasi

Pidamata jäänud kõne Euroopa väravas

N Liidu kokku varisedes arvasid paljud, et ajaloo lõpp on käes. Mitte et enam ei tuleks dramaatilisi pöördeid ega jahmatavaid maailmasündmusi (neid tuligi), vaid selles mõttes, et enam ei ole tulemas suuri ideid. Jääb vaid täpsustada seda, mis osutus kõige edukamaks, nimelt demokraatliku, pluralistliku, tolerantse ja üldse igapidi vaba ühiskonna ideed. Paraku osutus demokraatliku, pluralistliku (jne) ühiskonna idee nõrgemaks, kui arvati. Ei […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load