Kolmkümmend aastat tagasi mõlgutas üks tark mees nimega Kishore Mahbubani, Singapuri diplomaat ja ajaloolane mõtteid, millega pidanuks tutvuma iga viimane kui Lääne poliitik ning arvamusliider. Need mõtted ilmusid ajakirjas The National Interest (Summer, 1992) pealkirja all The West and the Rest. Minul oli õnn või õnnetus olla üks lugejaist, kusjuures veel selline, kes Mahbubani sõnumist aru sai ja selle meelde jättis. Järgnevad […]
Võtaks õige asju loogiliselt. Kui Lukašenko tegevus Leedu suhtes on hübriidrünnak, nagu äsja kinnitasid Balti kaitseministrid, siis need, kes üle piiri tulevad, pole lihtsalt piiririkkujad (ehkki seda on nad ka), vaid ründajad. Mida tehakse riigi ründajaga? Riigi ründaja pihta avatakse tuli. Oo, ma tean, Lukašenko ainult seda ootabki. Kui saaks sellest loost kasvõi tilga verd välja pigistada ja Iraaki saata – küll […]
Kauaoodatud „Eesti ajalugu I“ on kahtlemata tähelepanuväärne teos ja selle ilmumine rõõmustav sündmus. Just arheoloogia vallas on meie teadmised võrreldes Kruusi-aegsetega ilmselt kõige mahukamalt täienenud, nii et uut üldkäsitlust oli hädasti vaja. Sest ka „Eesti esiaja“ ilmumisest on hulk aega möödas, vahepeal on palju kaevatud ja analüüsitud ning samuti on määratuid edusamme teinud geeniuuringud. Muu kõrval esitabki EA I lõpuks ometi koondpildi […]
Pole ühtki mõistlikku põhjust, miks ilma pikemalt kaalumata toetada meetmete paketti, mida kirglikult juurutab selline mees nagu Hollandi endine välisminister Frans Timmermans. Timmermans on silmapaistev eurobürokraat, multikultuurse ja liberaalse Euroopa pooldaja, kes omal ajal toetas jõuliselt immigrantide kohustusliku laialijagamise algatust, kes pragab rutiinselt Poolaga ja on rahvuslust võrrelnud alkoholismiga. Kahtlemata on sellised võrdlused Timmermansi õigus, mille kasutamist ei saa talle pahaks panna, […]
Kui maamees linna satub, siis juhtub temaga ikka midagi, mida annab mäletada. Minuga juhtus nii, et kuulsin tahtmatult pealt võõrast vestlust. Õieti üht jupikest sellest. Ma ei ütle, kus, sest see pole oluline. Igatahes Eestis. Jupike aga kõlas nii: „…ja siis veel mõned vanema generatsiooni inimesed, kellel ei ole kokkupuudet rahvusvahelise üldsusega ja kes seetõttu kasutavad valesid sõnu. Selliseid, mis on solvavad.“ […]
Mitmekesisus on hea, ühetaolisus paha. Seda sõnumit kuuleme iga päev erisuguses sõnastuses ei tea kui mitu korda. See on tõde, mis ei kuulu vaidlustamisele. Seda määriti meile kaela isegi jalgpalli EM finaalmängu alguses, kui palli tõi kohale vikerkaarevärviline auto. Kes julgeb selles tões kahelda, näiteks väita, et on olemas normaalsus ja ebanormaalsus, või vähemalt et on üldreegel ja on erandid, see on […]
Seltsimehed, meil esineb puudujääke. Inglased põlvitavad, aga meie ei põlvita. Isegi šotlased põlvitavad, aga meie ikka ei põlvita. Taanlased küll ei põlvita, aga vähemalt plaksutavad põlvitajatele. Meie ei plaksuta, hoopis vilistame. Kuhu selline asi kõlbab? Nagu minu akadeemiline õepoeg Aro Velmet veenvalt on näidanud, oleme meie neegrite – ptüi, mustanahaliste ikka – vaevades ja valus sama palju süüdi kui Orjaranniku inimkaubitsejad 18. […]
Kirjutan jälle hoopis muust. Nimelt hakkasin juurdlema, miks tuulegeneraatorid mind häirivad. Nagu paljusid teisigi. Teoreetiliselt on tegu ju igati õilsa ülesleidusega, mis oskab puhast looduslikku energiat nii-öelda purki panna ja sealt jaokaupa välja lasta, nii et meil tuba soe ja õlu külm oleks. (Kui jätta kõrvale generaatorite endi tootmisel kuluv raud, nafta ja puhas vesi.) Midagi sellelaadset, kui toota päikesevalgusest konservvalgust ja […]
Eesti või vähemalt eestlaste ajalugu on sageli voolanud Euroopa omaga justkui vastassuunas. Kui pärisorjus Euroopas kadus, siis meil ta alles tekkis. Kui mujal koloniaalimpeeriumid lagunesid, siis Eestis läks võõrvõim aina hullemaks. Ja see, mis meile on kuldne iseseisvusaeg – 1920-30ndad – jäi lääneeurooplastele vaid hingetõmbehetkeks kahe maailmasõja või koguni ühe ja sama maailmasõja kahe vaatuse vahel. Niisugused on suure ajaloojõe keerised ja […]
Täna on juuniküüditamise 80. aastapäev. See on kurb tähtpäev, kuid kõige kurvem selle juures on, et minevikku meenutades on tarvis mõelda tulevikust. Kusjuures üsna murelikult. Mis meie rahvast ikkagi saab? „Tugev rahvas ei karda väljasuremist.“ Leidnud nn parempoolsete manifestist selle lause, jäin mõtlema, kas ma olen viimasel ajal midagi mõttetumat kuulnud või ei ole. Samaväärset ehk küll, aga veel mõttetumat? Ei suutnudki […]
End of content
No more pages to load
