… ehk: Tere, ma panen nüüd oma sõrmed teie kohvi sisse
Samasooliste abielu õigustajate üks lemmikargumente on: „Teilt ei võeta midagi ära“. See on huvitav lähenemine, mis eeldab, et inimesed on vastu üksnes sellistele asjadele, mis neilt midagi ära võtavad.
Aga kujutage ette, et istute kohvikus ja joote kohvi. Teie juurde tuleb kodanik X ja pistab oma sõrmed teie kohvitassi. Te muidugi üllatute või vihastate – sõltub iseloomust – , aga igal juhul tahate teada, miks kodanik X nii teeb. Kodanik X vastab: „Ma soojendan oma näppe. Soojad näpud on inimõigus.“ Teie muidugi pärite: „Aga miks te neid just minu kohvitassis soojendate?“ Tema: „Mis vahet seal on? Ma ju ei võta teilt midagi ära. Teie kohv on kenasti alles, jooge.“
Mis te talle vastate? Jätke hügieen mängust välja – kodanik X desinfitseeris sisenedes oma sõrmed korralikult ära. Nii et – milles probleem? Las soojendab?
Kuna olen samasooliste abielu pooldajate hulgas palju selliseid, kes ei suuda mõista, mis asi on abstraktne probleem või milles peitub teatud näidete analoogia, siis selgituseks: ka see, kui kodanik X hoiab oma näppe teie kohvi sees, ei võta teilt midagi ära. Tegelikult te isegi ei oska täpselt öelda, miks see teile ei meeldi. Aga ei meeldi – ei meeldi ja kõik. Miks ei või siis samasooliste abielu vastased öelda: tõsi, see ei võta meilt midagi ära, aga ikkagi ei meeldi? Ei meeldi ja kõik. Meile on samasooliste abielu sama vastuvõtmatu kui teile kodanik X-i sõrmed teie kohvitassis. Lõpuks ei ela inimene üksnes leivast ja alasti omandiinstinktist. Inimene on keerukam olend, teda võib häirida paljugi, mis talt otseselt midagi ära ei võta. Näiteks näkkusülitamine, mis samuti midagi ära ei võta, vaat et annab juurdegi.
PS Kui te aga kodanik X-lt pärite, miks ta kõigepealt teie käest luba ei küsinud, räägib ta teile mõistujutu: Ühes riigis Y hakati kehtestama samasooliste abielu. Leidus palju neid, kes arvasid, et selleks tuleb rahva käest luba küsida, ja et luba küsida, korraldada rahvahääletus. Samasooliste abielu pooldajad karjatasid hirmunult: see on rahva lõhestamine! nii tekib tüli! Ja olles võimule saanud, tegid nad selle ära ilma küsimata, täis veendumust, et sel kombel mingit tüli ei ole. – Sellega lõpetab kodanik X oma mõistujutu ja surub näpud mõnuga teie kohvi sisse. „Näete, ei mingit tüli,“ lisab ta armsalt naeratades.