On mateeria, on ruum ja on aeg. Aeg muidugi kõige müstilisem. Kui mateeriat või ruumi on meil võimalik läbi häda kuidagi kirjeldada, vajadusel kasvõi käsi appi võttes, siis aega mitte. Ainus, mis me oskame öelda, on see, et aeg voolab. Aga misasi voolab, jääb endiselt selgusetuks. Kõik aja definitsioonid on tautoloogilised: aeg on see, mis on aeg.
Mateeriaga, nagu öeldud, on natuke lihtsam. Ega me asjagi õieti defineerida oska, kuid asjast saab vähemalt käega kinni võtta, sellal kui aja puhul haarab meie käsi õhku. Asi on asi. Üks asi on siin, teine asi on seal. Ja nende vahel on ruum. Asjad ei saaks olemas olla, kui neil poleks ruumi, kus olla.
Ent kuidas me teame, et ruum on olemas? Üksnes seetõttu, et miski kuskil liigub. Üks asi läheb teisest kaugemale või tuleb ligemale. Isegi kui nad teineteise suhtes paigal seisavad, peame nende vahemaa mõõtmiseks ikkagi liikuma. Ka raidkivina paigal seistes peab miski liikuma, kasvõi meie pilk, et nende vahemaad hinnata. Lühidalt: me oleme ruumi olemasolust teadlikud tänu sellele, et miski liigub. Et on olemas liikumine.
Vähe sellest. Kui liikumist ei oleks, poleks ruumi olemaski. Ta lihtsalt lakkaks eksisteerimast. Kuid isegi sellest on vähe. Kui poleks liikumist, aga ruum mingi ime läbi säiliks, lakkaks olemast aeg. Üht ajahetke ei eristaks teisest miski, aeg variseks kokku nagu musta auku kaduv taevakeha. Poleks üldse midagi. Üks võimatus tuleneb teisest, kõik teed viivad olematusse. Ilma liikumiseta pole ruumi, ruumita ei saa olla mateeriat, ilma ruumi ja mateeriata ei saa olla aega.
Millest järeldub, et maailm eksisteerib tänu liikumisele. Maailm sündis tänu liikumisele (Suur Pauk) ja püsib elus tänu liikumisele (Suure Paugu inerts). Mis aga põhjustas Suure Paugu?
Loomulikult jõud. Nagu kirjutasin juba üle kolmekümne aasta tagasi: alguses oli jõud. Ja seda on aimanud kõigi maailma rahvaste mütoloogia, otsides ja leides nähtavate nähtuste ning asjade taga nähtamatut väge. Väge, mis loob liikumise, mis loob maailma. Ainult et nüüd, terve inimpõlv hiljem, täpsustaksin öeldut: oli jõud. Ei saa öelda, et “alguses”, sest aega ega ruumi ei olnud. Aga jõud oli, millest tuleb järeldada, et jõud oskab olemas olla ka väljaspool aega ja ruumi, st olematuses. Ühesõnaga, korraga kärgatas Suur Pauk ja jõud käivitas aja, ruumi ning olemise. Kust tuli mateeria, sellest teooria vaikib.
Minu arvates täiesti suurepärane seletus enam-vähem kõigele ja eimillelegi. Ühtlasi tasub tähele panna, kui hästi see sobib teadusliku ja religioosse maailmapildi ühitamiseks. Täiusliku kokkusobivuse saavutamiseks tuleks Piibli avalausele juurde mõelda üksainus sõna: Alguses lõi Jumal taeva ja maa, piraki.
