Linda Kaljundile on Maarjamäe memoriaali küsimus nii keeruline ja raske, et ta tahaks võtta pikemalt aega aruteludeks, tuua kokku kohalikke kogukondi ja erinevaid eksperte. Pidada kaasavaid ja hoolivaid loenguid, mõelda ja arutada, arutada ja mõelda. Aga esialgu olevat vaja välja mõelda, kuidas Maarjamäe memoriaali uudselt „raamistada“, et inimesed saaksid tulla… ja mõelda ja arutada. Küsin: mida kuradit siin mõelda ja arutada on? […]
Genotsiid on üks kõige koledamaid asju, mis inimeste keskel üldse juhtuda saab. Sisuliselt on tegu nähtusega, mis pärineb otse loomariigist, ja ehkki inimesed ongi suures osas loomad, on neile ometigi antud mõistus, südametunnistus ja kultuur, et oma loomalikku poolt ohjeldada, taltsutada ning heade eesmärkide teenistusse suunata, nagu me seda igapäevaselt teemegi. Paraku näeme oma silmaga, kui lihtsalt see kõik võib maha langeda, […]
Saite nüüd! Midagi pole teha, kõige suurem rõõm on ikka kahjurõõm. Mäletan lapsepõlvest, kui tont-teab-milline Ameerika president jällegi venelastega sooje suhteid ja vastastikust mõistmist arendada püüdis, ja kuidas siis mu kadunud ema turtsatas: „Ma tahaks olla selle esimese Vene tanki katusel, mis New Yorki sisse sõidab. Ma näitaksin sealt ameeriklastele rusikat ja ütleks: saite nüüd oma sõprust! Paras teile!“ Võib-olla oli see […]
Vahel tundub, et baltisakslastele võiks andeks anda isegi seitsmesaja-aastase orjaöö, kuid mitte seda, et nad meid kogemata eesrindlasteks drillisid. Sakslased on nii leidlik ja andekas rahvas, et sellistega läbisegi elamine pidi eestlastes paratamatult tekitama kange tahtmise olla veelgi parem. Ülepea, olla kõige parem. Kõigile, vaat, näidata. Tagatuld vilgutada ja pikka nina teha. See tahtmine on enamal või vähemal määral tuttav kõigile rahvastele, […]
Lollusega on nagu jäisele mäenõlvale istumisega. Vajud natuke allapoole, siis veel natuke ja enam pidama ei saa. Iga tehtud lollus sünnitab uue ja veel suurema ning lihtsurelikul pole tavaliselt jõudu kinni pidada, et tunnistada – viga sai tehtud juba alguses nõlvale istumisega ja sealt edasi läks kogu sõit metsa poole. Mõni siiski on suutnud. Üks selline oli Marta Lepp – nooruses tulihingeline […]
Presidendil on õigus – kurjus on olemas, aeg on vastu hakata.[1] Nii öeldes vihjas president naiivsele, kuid laialt levinud arvamusele, et kurjust polegi, et „inimesed on head“, et „maailm on väsinud vihkamast“ ja nii edasi. Ei, kurjus on olemas ja sellega tuleb võidelda, nagu Vladimir Putin meile meelde tuletas. Tuleb tõele näkku vaadata ja seda tunnistada. Ent president märkis veel, et […]
Kes valitseb keelt, see valitseb maailma. Nii lihtne ongi see kolisev mehhanism, mis kogu läänemaailmas raginaga läbi metsade ja üle väljade sõidab, jättes maha songermaa. Oli Zelenski, aga nüüd on Zelenskõi. Oli Medvedjev, aga nüüd on Medvedev. Ei ole enam hull, on vaimselt desorienteeritud. Ei ole enam mahajäänud maa, on arengumaa. Ei ole enam invalid, on handicapped. Ei ole mustlane, on roma. […]
Keelest mõtlen, ikka keelest. See tähendab – siis, kui ma just Ukraina sõjast või koalitsioonikõnelustest ei mõtle. Aga keel on ikka seal kus meel, ja meel seal kus keel. Tõlgin, ja järjest enam vaevab mind sõna black. Black people, black person jne. Peaks ju olema lihtne: tõlgime selle “must” või “mustanahaline” ja korras ongi, sest “neeger” justkui ei tohi, kultuurimarksistid lähevad marru […]
End of content
No more pages to load