Silt: tõde

Appi! Ronivad magamistuppa! Perverdid!

Sihiks on teadmine, mitte muutmine. Ei otsita mitte „süüdlasi“, vaid otsitakse põhjust. Jutt saab käia üksnes inimeste aitamisest, mitte survestamisest ega hurjutamisest. Kas eesti rahva püsimist sobib tõesti nimetada „huviks“, ammugi parteiliseks või isiklikuks?   „Magamistuppa piilumine!“ „Naised taandatakse jalgadega emakateks!“ „Partei ja pankurid imbusid meie magamistuppa!“ „Nad soovivad otsustada mu keha üle!“ Tekib tunne, nagu marsiks meie meediaruumis ringi võimas voog […]

Loe edasi

Kes sünnitas Putini?

Kuni tõde pole kõva häälega välja öeldud, asjad ei parane. Niikaua, kuni me ninnunännutame noori venelasi vagajuttudega sellest, kuidas venelased ja Venemaa milleski süüdi ei ole, üksnes Putin ja tema klikk, senikaua on pind uue Putini tulekuks jätkuvalt valmis. Sest kõrvaldamata jäävad allikad, mis toidavad tema taastulekut. Suurest delikaatsusest jätame niiviisi ellu šovinismi ja vägivalla lätted. Venelastele tuleb hakata ükskord tõtt rääkima. […]

Loe edasi

Tuld koolidele, tuld muuseumidele – vabadus koidab

Globaalse võrdsuse nimel tuleb ajalugu hävitada. Sellega tegeldakse intensiivselt. Tuld koolidele, tuld muuseumidele, minevik oli üksainus suur viga. Eesti haridussüsteemi edu viimases PISA testis oli väga rõõmustav. Kuid see ei tähenda, et kooli ei kimbutaks ohud. Selle kaudseid märke võib leida sellesama testi tulemustestki. Need, keda oleme harjunud endale eeskujuks seadma, on meist nõrgemad. Kas püüame neile „järele jõuda“? Alatasa võib kuulda […]

Loe edasi

Marx, Freud ja amööbid

Marx ja Freud vabastavad meid vastutusest, sotsiaalkonstruktivism ka kohustustest Ees terendab perspektiiv manduda ainurakseteks   Mõtteloo uurijaid on ammu paelunud küsimus, miks leidub nii palju mõtlejaid või mõelda püüdjaid, kelle paleuste seas seisavad võrdväärsel kohal Karl Marx ja Sigmund Freud. Miks ilmub ikka ja jälle filosoofe (jutumärkidega ning ilma), kes püüavad nende vaateid ühendada ning jõuavad sellega ummikusse. Marxi ja Freudi ei […]

Loe edasi

Inimesest teeb inimese hea ja kurja tundmine

Lääne sotsiaal- ning humanitaarteadustes on maad võtnud relativism, üleüldine moraalne eklektika ja lahtiütlemine väärtustest ning ka olemasolevatest teadmistest. Arusaam, et inimloomus on olemas, on meisse sügavalt sisse juurdunud. Kasutame sõnu «loomuomane» ja «loomuvastane», pidamata tarvilikuks neid selgitada või põhjendada. Siiski kuuleb üha sagedamini küsimust, kas midagi loomuomast, st kaasasündinut, üldse ongi. Vaidlus «päritud versus omandatud» on tegelikult vana. Juba Aristoteles kasutas kogemusest […]

Loe edasi

Tellis on kandiline, on kandiline, on kandiline

20. sajandil õppis inimkond tundma mitut umbtänavat. Üks neist oli tuumapomm, teine natsism/fašism. Teisiti öeldult – omandati vahetul kogemusel põhinev arusaam, et ülemaailmses tuumasõjas võitjaid ei ole, ja teiseks, et natsismini viidud natsionalism tähendab gaasikambreid ja sõda. Oli ka kommunism. Kuid kommunismi osas jäi kogemus poolikuks, sest N Liidu otsustav osa Saksamaa purustamisel lõi Läänes eksliku illusiooni, et kommunism on üldiselt hea, […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load