Marx ja Freud vabastavad meid vastutusest, sotsiaalkonstruktivism ka kohustustest Ees terendab perspektiiv manduda ainurakseteks Mõtteloo uurijaid on ammu paelunud küsimus, miks leidub nii palju mõtlejaid või mõelda püüdjaid, kelle paleuste seas seisavad võrdväärsel kohal Karl Marx ja Sigmund Freud. Miks ilmub ikka ja jälle filosoofe (jutumärkidega ning ilma), kes püüavad nende vaateid ühendada ning jõuavad sellega ummikusse. Marxi ja Freudi ei […]
Sotsiaalkonstruktivism peab ennast ilmselgelt metateooriaks—tõeseks teooriaks tõe puudumise kohta; teooriaks, mille kohaselt kõik on konstruktsioon, ainult mitte seesinane teooria ise, mis on Tõde — ja selle edendajad end metamõtlejateks, kes oskavad analüüsida kultuuri kandjate ja loojate tegevust, mida viimased ise ei suuda. SOTSIAALKONSTRUKTIVISMI ÜRGVIGA Sotsiaalkonstruktivismi ümber on viimasel ajal elavalt mõtteid vahetatud. Teooria ja lausa maailmavaade, mis paljude jaoks on olnud […]
Sotsiaalkonstruktivismi olemuslik defekt seisneb selles, et mingil põhjusel, mis väärib eraldi käsitlust, konstrueerimist ületähtsustatakse, muud midagi. Välismaailm ja inimese enda psühholoogilised ning füüsilised parameetrid panevad konstruktsioonidele kindlad piirid, jättes vabaks vaid teatud ruumi. Et olla loogiliselt järjekindel, peaksin alustama sellest, et alljärgnevalt pöördub teie poole üks Rein Raua ja tema mõttekaaslaste konstruktsioon, kellega Raud mingil põhjusel aeg-ajalt vaidleb, selle asemel et teda […]
Viimasel ajal sotsiaalkonstruktivismi ümber miilanud sõnasõda on muuhulgas ilmsiks toonud, kui kandiliste kaigastega on valmis väitlusse astuma ka kõige kõrgemalt tituleeritud humanitaarid. Paraku kehtib see ka Rein Raua kirjutise «Sotsiaalsed konstruktsioonid ja poliitiline tegelikkus» (PM 28.04) kohta. Välisest soliidsusest hoolimata ei selgita Raua kirjutis eriti midagi, küll aga kummutab innukalt väiteid, mida pole esitatud. Rein Raud alustab väitega, et mõned «traditsionalistlikud kultuurikriitikud» […]
Kes meist poleks kuulnud, et igaühel on oma tõde. Või et rahvus, rass ja sugu on konstruktsioon. Kõik me teame, et see, mis on ühe jaoks lohk, võib teise jaoks olla muhk, ja mõlemal on õigus. Me teame, et see, mida meie tajud esitlevad meile tõena, võib olla illusioon (nt fatamorgaana). Või et meie arusaamades rahvuse, rassi ja soo kohta on palju […]
Kõiki Tõnis Saartsi vastulause huviväärsusi kommenteerima hakata läheks pikale. Seepärast piirdume mõne kopsakamaga, mis võiks huvitada teisigi. Saarts väidab: «Kui mina lähtun konstruktivismist (ühiskondlik reaalsus on meie peas ja läbi eri kõnelemisviiside ehk diskursuste, konstrueeritud), siis Vahtre on essentsialist (kõikidel asjadel on oma eripärane kaasasündinud olemus ja loomus).» Väite teise poole on ta võtnud laest. Ma pole iial midagi sellist mõelnud ega […]
Tõnis Saartsi «Savisaar kui turuliberaalse ja russofoobse Eesti looja» (Sirp,3.01.17) sundis sulge haarama. Tagantkätt heidetud süüdistus russofoobias on muidugi ammu tuttav nähtus, seda kohtab regulaarselt Vene (valitsus)meedias, samuti mõne Eesti poliitiku retoorikas. Ent kui selle propagandistliku kaika võtab kätte politoloog, kes pretendeerib erapooletu analüüsija positsioonile, on see liig mis liig. Valvesüüdistus: russofoobia Saartsi jaoks on meie riigi näol tegemist «venevastasele rahvuslikule ideoloogiale […]
End of content
No more pages to load
