Silt: lapsed

Populism, Pronatalism ja Lilla Õudus

Uinuv mõistus sünnitab koletisi, ütles Goya. Kui tal oleks võimalik jälgida käimasolevat arutelu lastetoetuste tõstmise üle, leiaks ta neid hulgi. Toetuste tõstmise ettepanek on tekitanud hulga vastuhääli ja vaid murdosa neist tegelevad küsimusega mõistuspäraselt, küsides kas või kui palju kavandatav toetuse tõus suurendaks meie iivet; kui jah, siis kui kauaks; kas see oleks Eesti riigi ja eesti rahva kaugema tuleviku jaoks kõige […]

Loe edasi

Kust lapsed tulevad ja kas meil on kriis?

  Tegelikult ei sünni lapsed armastusest. Lapsed sünnivad hoopis seemne- ja munaraku ühinemisest. Olen seda vulgaarset fakti varemgi püüdnud laiemalt teatavaks teha, kuid nähtavasti suurema eduta. See lihtsalt ei kõla hästi. Ka ärritab see tundlikke noori naisi, kellele viirastuvad kilava pilguga keskealised mehed, kes piidlevad nende kõhtu ja küsivad, vähemalt mõttes, et – noh, kas saab juba? Toodangut, toodangut, seltsimehed naised! Ebameeldiv. […]

Loe edasi

Nagu hullumaja eeskojas

Kui võrdsus pööratakse iseenda vastandiks ja selle all hakatakse looma kellelegi eeliseid kellegi arvel, näiteks vähemustele enamuse arvel, nimetades seda positiivseks diskrimineerimiseks, saab võrdsusest sama absurdne mõiste kui kolmnurkne ruut. Käib veretu sõda. Nähakse kortsus kulme ja pisaraid, närvikulu on suur. Pihtasaamised, ärapanemised, sissesõitmised. Ning tegelikult niriseb kuskil servas juba ka verd, aga seda tohib märgata vaid niipalju, kui on poliitiliselt korrektne. […]

Loe edasi

Noortele, kes muretsevad pensioni pärast

  Kuuldavasti leidub noori, kes muretsevad pensioni pärast. Oma vanemate pensioni pärast ja iseenda pensioni pärast. Vanemate puhul on hirm selles, et vanemad oma vanainimese aruga mängivad pensioniraha kasiinos maha ja siis tulevad viimati laste ukse taha leivapalukest manguma. Mis on neist väga inetu, ehk nagu üks noorhärra ütles: „Mul oma vanematega küll sellist kokkulepet ei olnud.“ Kunas? Kas isa-ema pidasid enne […]

Loe edasi

Prioriteet number üks

Enesekeskse teismelise maailmapilt pürib peavooluks. Paraku on tegemist jätkusuutmatu lapsikusega. Heelia Sillamaa kirjutis «Raha eest ma küll lapsi vorpima ei hakka» on sümpaatselt otsekohene. Noor, oma teed alustav naine kirjutab: «Ausalt öeldes solvab mind arvamus, nagu oleks minu põlvkond nii saamatu, et lapsesaamine jääb raha taha kinni. Vastupidi, me oleme lihtsalt piisavalt targad, et olla iseenda prioriteet number üks.» Ah või piisavalt […]

Loe edasi

Mis siis lõpuks on oluline?

On vana küsimus, kumb on hullem – kas üks suur häda või palju väikseid. Mõlemal on omad hea ja vead. Kuid unustagem hetkeks igapäevane probleemikakofoonia ja küsigem, mis on meie rahva ja riigi tuleviku jaoks mitte lihtsalt oluline, vaid kõige olulisem. Mäletan hästi nõukogude aega, kui meil oli laias laastus üks suur häda. Häda nimi oli Vene võim ja sellega kaasnev ümberrahvastamine. […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load