Silt: Alfred Lepaotsast-Latsatas

Afanassi Pirn: on viimane aeg sekkuda

  Ennast bioloogiks pidaval Raivo Männil ilmus läinud laupäevases Postimehe AK-s pikk ja targurlik jutt peakirjaga „Inimene ahvimajas“ (20.03.21). Seal märgib autor, raevukas tagurlane, aasta meesšovinisti nominent 2016, muude poliitiliste ebakorrektsuste ja rämedate biologismide seas, et inimene ei ole püüdnud või suutnud niivõrd ise kohaneda keskkonnaga kui on ennast keskkonnast isoleerinud. Näiteks kui keskkond on muutunud väidetavalt ebatervislikuks. (No mis jutt see […]

Loe edasi

Õie-Helbe Lumelind: Mul on eesti rahva pärast häbi!

  Valimised lähenevad lausa ennaktempos ja aeg on huumoriprismad ja sellised väheke vallatud aspektid kõrvale jätta. Aeg on rääkida Eesti peamisest probleemist. Eesti peamine probleem on nimelt see – ja seda on aastakümneid maha vaikitud – , et probleemidest ei räägita. Nüüd on see siis maha öeldud. Ei räägita. Kuid probleemidest tuleb rääkida – probleemideta, avameelselt, otse! Ainult nii saame asuda nende […]

Loe edasi

Alfred Lepaotsast-Latsatas: Kvantopside hüoosise kaudu arhüksoseni

Käesolev kirjutis peaks mõtlevale inimesele ütlema kõik. Sapienti sat. Viimase aja Eesti meedia- ja mentaalruumi jälgides võib täheldada Eesti konnatiigi-sootsiumi murettekitavat distantseerumist immanentse dünamismi viimastest reliktidest. Jah, jutt pole isegi massiivsest, antipoodsuseni käänduvast différance’ist Derrida mõistes,  vaid elementaarsest vitaalsusest, mis on dünamismi atribuut (ja mitte vastupidi, nagu induktsiooni ja deduktsiooni segi ajades sageli arvatakse). Ja seda olukorras, kus kasvõi minimaalse fleksibiilsuse rekreatsioon […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load