Silt: ajalooline tõde

Viimati olemegi unikaalsed?

Eestlaste unikaalsus paistab just kotka-, mitte konnaperspektiivist vaadatuna ja ajaloolist tõde taotledes ei peaks me tegelema ka enesepisendamisega „Eesti Vabadussõja ajaloo“ kallal töötades süvenes järk-järgult mu hämmeldus Vabadussõja tähtsuse üle. Selgus, et mida avaramasse rahvusvahelisse konteksti see sõda asetada ja mida pikemalt ajaliselt distantsilt vaadelda, seda suuremaks ta muutub. Tegemist oli tuttava küsimusega konna- ja kotkaperspektiivi erinevusest, kuid äraspidisel moel. Kui laiataustalist […]

Loe edasi

Mälu koorem

  See võib ajaloolase ja ühtlasi ajalooga leiba teeniva inimese suust üllatavalt kõlada, kuid mälu, nii vajalik kui ta on, on ühtlasi ka koorem. Me peame üleval mälu instituute, me hindame ja hoiame mälestusi – kõik see on vältimatult vajalik, sest nagu vana tarkus ütleb: teadmata, kust sa tuled, pole sul aimu, kuhu sa lähed või minema peaksid, ent sellegipoolest võib mälu […]

Loe edasi

Kui räägiks õige ajaloost tõtt

Mihklipäevases Postimehes oli Venemaa järjekordseid ajaloovalesid kommenteerides välja öeldud mõtlemapanev väide: 1944. aasta sõjasündmused, iseäranis Sinimäed, on meie nõrk koht eelkõige seetõttu, et me ise oleme oma hinnangutes kõhklevad. Kas oleme? Pikkadel anneksiooniaastakümnetel usuti vargsi, et Sinimägedes aeti õiget asja. Vähemalt et vaenlane oli õige. Nüüd oleme liidus nendega, kes omal ajal olid liidus Staliniga, ja on tekkinud segadus. Segadus ulatub väiteni, […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load