On teemasid, mis pikaaegse kordamisega mitte ei kulu, vaid muutuvad aina aktuaalsemaks. Üks selline on Narva vanalinna ülesehitamise ettepanek. Olgu või osaliselt. Paarikümne aasta eest võis neid, kes selle vajadust mõistsid ja kes seda ka realistlikuks pidasid, sõrmedel üles lugeda. Viimastel aastatel on nende inimeste arv jõudsalt kasvanud, kaasa arvatud Narvas endas. Kuid hoopis uuele tasandile on vanalinna teema tõstnud Narva tank.
On üsna selge, et tank peab minema. Kuhu täpselt, selgub ilmselt peagi, ent igatahes praegusest asukohast ära. Ja isegi kui kellelgi õnnestub selle ümber tüli ja pahandust organiseerida, saab seegi ükskord läbi. Mis tekitab loomuliku küsimuse: kui tank on läinud, siis mis edasi? Eesti riik ja rahvas on oma tahtmise saanud, aga mis saab Narvast? Elatakse lihtsalt vana viisi edasi, ainult et ilma tankita?
Loodetavasti on Vabariigi Valitsusel niipalju mõistust, et sel viisil mitte vastata, see oleks esiteks vaimuvaene, teiseks osutaks teatavale pimedusele. Vastata tuleks: unustage nüüd see tank, hakkame parem Narvat üles ehitama. Sest see Narva, mille üle narvalased ja kogu Eesti uhke võiks olla, tuleb alles rajada.
Kõik eeldused selleks on olemas. On olemas vanalinna ase kõrgel jõekaldal, vundamendid on maa sees alles. On alles raekoda ja veel õige mitu vana hoonet. On olemas bastionid, mis seda kõike ümbritsevad. On entusiastide rühmitus, kes juba mõnda aega ideed propageerib. On tuhanded inimesed, kes vajavad asjalikku ja tasuvat tööd. On iidne vee- ja maantee ristumiskoht, on Narva-Jõesuu. Kreenholm, Hermanni kindlus, mõlemad oma väärtusega, mis toetab vanalinna oma. Jah, Vene turistidega on hetkel ja võib-olla koguni päris tükiks ajaks kehvasti, aga vanalinna taastamine võtab samuti päris tüki aega, ning lõpuks tuleb turiste ka mujalt kui idast. On olemas raha, sest raha on maailmas ülepea väga palju. On olemas asjast huvitatud fondid ja terved riigid. Tänased narvalased ei pea muretsema, mis see kõik maksma läheb – nemad ei peagi midagi maksma, nendel avaneb võimalus hoopis teenida. Rääkimata sellest, et teenimise käigus kerkiks linn, kus on hea ringi vaadata, kõndida, seista, istuda ja koguni elada.
Pahatahtlik vaatleja võiks vanalinna taastamise juttu pidada narvalaste äraostmise katseks või tähelepanu kõrvalejuhtimiseks tankilt, kui idee oleks tekkinud praegu mõne kurikavala poliitiku peas. Kuid ei, see mõte on keerelnud juba aastaid ja selles suunas on juba konkreetseid sammegi astutud. Tank on üksnes katalüsaator, tahtmatu abimees arusaama levitamisel, et Narvaga tuleb päriselt midagi suurt ette võtta. Just suurt, mitte jääda pusima paari-kolme hoone kallale. Saagu linn! – nagu ütles kadunud Nikolai von Glehn.
Ja tank… Mis tank?
Ilmunud ERR uudisteportaalis 12. augustil 2022
ka vene keeles
