Rubriik: Vastasseisud

Aitab ideoloogilistest šarlatanidest

Kui sinimustvalge lipp 1988. aastal uuesti lehvima lõi, oli impeeriumimeelsetel – see tähendab vene šovinistidel – ainult üks kõikehõlmav diagnoos: fašistid. Mäletan hästi, kuidas see meid siis ja hiljem solvas. Kuidas pidime ikka ja jälle kinnitama: me nõuame vabadust ja sellel pole fašismiga vähimatki pistmist. Kuid interrindelane vaatas meie lippe ja tõrvikuid (1988. aasta Tartu muinsuskaitsepäevade legendaarses rongkäigus kandsin üht ise) ja ütles […]

Loe edasi

Riik ei ole mänguasi

      KAKS PALEUST JA KARTULIKOORED Mul on olnud õnn ja au teha kaasa kogu Eesti riigi taastamise lugu päris kaugetest eellugudest peale. Mitte just peaosalisena, kuid siiski. Seetõttu usun endal olevat õiguse arvata midagi sellest, kuhu Eesti on jõudnud, kuhu ta edasi võiks jõuda ja kuhu tema mitte ei peaks jõudma. Muidugi on selline õigus kõigil. Eesti on vaba maa. […]

Loe edasi

Ja pealegi nad sõdisid omavahel

Nii Joel Sang kui Andrei Hvostov oma kirjutistes (vastavalt Sirp 1. III ja 5. IV) ajavad segamini kaks asja: asjaarmastajaliku piiratuse ja teadusliku lähivaate. Tuleks nagu välja, et kui uurida Euroopa ajalugu, siis on see teadus, aga kui Eesti või mõne küla ajalugu, siis kodulugu ja rahvuslik piiratus. Mis on muidugi eksitus, nagu mõistab iga teadlane, kuid võib-olla mitte laiem publik. Teaduslikult […]

Loe edasi

Ei midagi isiklikku?

  Nagu Allan Käro väga õigesti tähelepanu juhtis („Seda nüüd kindlasti mitte“, PM 11.04.13) , ei olnud Jaak Alliku jutu mõte ETV saates “Välisilm” mitte selles, et Venemaa ei ole kunagi Eestit rünnanud, vaid et Eestil pole tarvis „mängida mängu“, nagu tuleks Eestil ennast üksinda Venemaa ohu eest kaitsta. Käro märgib, et Eesti polegi seesugust mängu mänginud, vaid näeb oma riigikaitset NATO […]

Loe edasi

Müüdiloome müüdimurdmise sildi all

Meil laulud aitavad elada, surra, kirjutas kunagi vist Runnel, pilgates omaaegset nõukogulikku massilaulu, mis muidugi väitis natukene muud. Pilge pilkeks, kuid laulud, muinaslood, müüdid on osa meie vaimumaailmast ning mingil moel ja määral kujundavad need ka kõige ratsionaalsema inimese käitumist. Seejuures peitub müütides hulgaliselt ohte. Müütide abil on võimalik üht rahvast teise vastu või üht rahvaosa teise vastu ässitada. Tuleb vaid selgeks […]

Loe edasi

13. sajandil olid rahvused olemas, ka eestlased

Alo Rauna mõnevõrra hüplik refereering suulisest ettekandest Ajaloolane Lauri Vahtre nimetas tänasel arutelupäeval (5. veebruar 2013) «Eesti ajaloo» 2. köite lähenemist turvakaamera-meetodiks ning ta väitis, et vähemalt Läti Henriku jaoks olid eestlased rahvana juba 13. sajandil olemas, kuid nüüd üritatakse seda kahtluse alla seada. Kindlasti ei ole mina «Eesti ajaloo» 2. köite vastane, pean seda väga tähelepanuväärseks saavutuseks. Ma ei tee erilist […]

Loe edasi

Vabadusvõitlus siiski oli

Järgnev ei püüa olla «Eesti ajaloo» II osa arvustus. See väärtuslik ja rikas teos pälvib nii etteheiteid kui kiitust. Keskendun vaid muistse vabadusvõitluse «kadumisele» ning – sellega seostuvalt – rõhutatult ülelibisevale suhtumisele Jüriöö ülestõusu. Teose toimetaja Anti Selart on seda põhjendanud vajadusega asetada Eesti ja Läti vallutamine 13. sajandil ning Jüriöö ülestõus laiemasse konteksti, näha neid õiglases suuruses ja tähtsuses – ehk […]

Loe edasi

Otsi, arva, otsusta

Veider, et etteantud tõdedega sõdivad viimasel ajal kõige kärarikkamalt need, kelle mõtlemine ainult etteantud tõdedest koosnebki Eksivad need, kes täpselt teavad, et usk Jumalasse tähendab iseseisva mõtlemisvõime puudumist ja kivinenud maailmapilti. Minu arvates on mõtlemisvõimetuid ja kivinenud arusaamadega inimesi kõikjal, nii autojuhtide kui jalakäijate, nii meeste kui naiste, nii parempoolsete kui vasakpoolsete, nii usklike kui ateistide hulgas. Hea loll oskab igast asjast […]

Loe edasi

Hea vaim ja paha võim III

  ehk see hinnaline protseduur   Eelmises kirjutises olid kõne all laialt levinud eksiarvamused seoses vaimu ja karjavaimu väidetavate vastuoludega. Väitsin, et pole mõttekas põlustada karjavaimu kui sellist, vaid kõigest selle teatavaid avaldusi, teiseks, et sageli peetakse karjavastaseks mässuks midagi, mis seda ei ole – nimelt ühe ühiskonnasegmendi arvamuse lahkuminekut teise segmendi omast. See on olukord, kus „rahva arvamus“ puudub, sest rahvas […]

Loe edasi

Hea vaim ja paha võim II

  ehk vaim versus karjavaim   Eelmises kirjutises vaimust ja võimust esitasin väite, et loomeinimeste iga vastuseisu mõnele valitsuse kavale ei saa veel vaadelda vaimu ja võimu igavese võitluse järjekordse ilminguna. Seda põhjusel, et vaim ja võim ei olegi mingid olemuslikud vastandid, nagu seda sageli paraku väidetakse, vaid nad on teineteisega seotud, kohati kattuvadki mõisted. Kuid vaimu ja võimu ekslik vastandamine on […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load