See võib ajaloolase ja ühtlasi ajalooga leiba teeniva inimese suust üllatavalt kõlada, kuid mälu, nii vajalik kui ta on, on ühtlasi ka koorem. Me peame üleval mälu instituute, me hindame ja hoiame mälestusi – kõik see on vältimatult vajalik, sest nagu vana tarkus ütleb: teadmata, kust sa tuled, pole sul aimu, kuhu sa lähed või minema peaksid, ent sellegipoolest võib mälu […]
Narva vanalinna ülesehitamine ei ole utoopia, see on võimalik – ja see on kättevõtmise asi. Unistus imeilusast barokklinnast kummitab paljusid, kes endisaegset Narvat veel ise või siis piltide vahendusel mäletavad, ning kes nooremaist on kordki näinud Fjodor Šantsõni kuulsat maketti, neid jääb nähtu kummitama nagu kaunis miraaž. Kahjuks kaasneb sellega enamasti arvamus, et unistus see vaid ongi. Hävinud linnad ei tule tagasi […]
Eestil oleks kõige otstarbekam jääda selle juurde, et Tartu rahu artikkel II kehtib (st suverään-õigused kuuluvad eesti rahvale), kõik muu tuleb selle järel ja on rahva otsustada. Tartu rahuleping on juba pealkirja järgi ennekõike ja peamiselt rahuleping, see tähendab kahe sõdiva poole kokkulepe omavahelise sõjaseisukorra lõpetamiseks. Just seda deklareeribki lepingu artikkel I: Selle rahulepingu jõusse astumise päevast arvates lõpeb lepinguosaliste vahel sõja seisukord. […]
100 AASTAT VABADUSSÕJAST Artiklite sari ajalehes Postimees 16. novembrist 2018 kuni 2. veebruarini 2020 november 1918: EESTI SÕJAVÄGI SAAGU Eesti Vabadussõja puhul võib imestada, kuidas Eestil see võita õnnestus. Ent enne peaks küsima, kuidas seda sõda üldse alustada õnnestus. Sõdade ajaloos on sageli juhtunud, et enne reaalset sõjakära peetakse maha sõnalahing. Näiteks on 1914. aasta Marne’i lahingu kohta öeldud, et […]
Tartu rahu eitamine tähendab deklaratsiooni, et Eesti kuulub Venemaale, kellel on õigus igal hetkel oma omandiõigus maksma panna. See on klassifitseeritav varjatud ähvarduseks.
1. detsembril möödub 95 aastat kommunistide mässukatsest Tallinnas, mille luhtumist võib lugeda ka maailmarevolutsiooni idee lõpuks. Nõukogude Liidu juhtkond pidi leppima mõttega, et demokraatliku maailma hävitamine „käigult“, oktoobrirevolutsiooni tuules, siiski ei õnnestunud ning selle ettevõtmise jaoks on vaja põhjalikku eriettevalmistust. Detsembrimässu algatasid Eesti oma kommunistid. Nende masendus Vabadussõja lõpptulemuse ja Tartu rahu üle oli tunduvalt sügavam kui Vene enamlaste tippjuhtkonna oma. Leninile […]
Euroopa on täis uuesti üles ehitatud linnasüdameid, mis on siis Narva vanalinna taastamises sedavõrd võimatut? Mitte midagi. Segab vaid meie endi uskmatus. Igatsus Narva vanalinna taastamise järele on linna hävitamisest saadik hingitsenud paljudes südametes. Selleks ei pea olema narvalane või narvalase järeltulija. Piisab, kui armastada ilusat linnakeskkonda ja mõista selle väärtust ka laiemalt, sotsiaalses ja majanduslikus mõttes. Lisaks mõned emotsionaalsemad – kuid […]
Olen minagi mõnikord endalt ja teistelt küsinud, ega meil liiga palju mälestusmärke ja muuseume pole. Mälu on mõeldud meile teed näitama, mitte maadligi suruma nagu liigraske kandam. Kahtlemata esitab keegi sellise küsimuse ka vastvalminud kommunismiohvrite memoriaali kohta. Ja kui just ei vaidlustata memoriaali ideed, siis vähemalt küsitakse, kas selleks kulunud raha poleks võinud kasutada mujal. Ettepanekuid on alati palju ja kõik väga […]
30 aastat fosforiidisõja võidust 1980. aastal puhkesid Eestis noorterahutused, mida Rein Taagepera on hiljem nimetanud „valestardiks“. Rahutused erutasid meeli, kuid need summutati, rahutuste mõjul koostatud „40 kirja“ autorid võeti pihtide vahele ning võimulolijaile võis tunduda, et kõik on taas rahulik või isegi rahulikum kui enne. Kuid teades, milline suurejooneline sündmusteahel käivitus vaid mõni aasta hiljem, on põhjust neid spontaanseid väljaastumisi tõepoolest […]
Kalender on imeväärne asi, sealt leiab alati midagi. Nagu kihiline kook, millesse on ladestunud mitmesugused ajad ja tõed. Mistahes rahva või kultuurkonna kalender on lahutamatu laiuskraadist, kliimast, ajaloost. Oleme põhjamaine rahvas ja kui see ei kajastu lumeoludes, siis talvises pimeduses ja suvises valguses ometi. Siin ongi meie kalendri ja ajatajumise vundament. Igal aastal tuleb raudse järjekindlusega üks hästi pime ja üks hästi […]
End of content
No more pages to load
