Ühest igapäevasest süvalollusest

  Sattusin mitmekuise hilinemisega lugema ühe noorsotsi postitust avaliku protestimise ja seda saatva vägivalla teemadel. Postitus oli võrdlemisi rumal, mis ei ole noorsotsi puhul üllatav, ega väärinud sellele kulutatud aega. Ometi ma selle puhtast uudishimust kulutasin, kusjuures ka omamoodi kasu lõigates. Ja seda kasu – teatavat ahhaa-elamust – tahangi siinkohal jagada kõigiga, keda huvitab üks tillukene küsimus, nimelt kuidas parandada maailma. Postitust […]

Loe edasi

Australopiteekuste vasturünnak

Progressist ning sellest, et nagu pojad isadele, võivad ka isad poegadele vastu vaielda. Progress on ambivalentne fenomen. Seda eelkõige meie pertseptsiooni seisukohalt. Me kujundame, võib isegi öelda, et konstrueerime oma arusaama progressist kui sellisest endale teadaolevate progresseeruvate nähtuste põhjal. Oswald Spengler võrdles tsivilisatsioone taimedega, mis sünnivad, kasvavad, õitsevad ja paraku ka surevad. Progressi võib võrrelda ka mingi likviidse substraadi, näiteks jõevee, voolamisega, […]

Loe edasi

Kuidas läbinägelikkust läbi näha

  Alljärgnev on üksnes põgus jalutuskäik ühe laia teema ääremaadel, teema ise vääriks tervet raamatut, kui mitte mitut. See lai teema on süütus. Mitte bioloogiline, vaid psühholoogiline, vaimne ja sotsiaalne süütus. Teiste kultuuride kohta ei oska öelda, kuid Lääne kultuuri tuumsüžeede hulgas leidub lugu, mis jutustab süütuse kaotamisest. Ilmselt on selle algallikaks Raamat ehk Piibel oma mõistulooga sellest, kuidas Aadam ja Eeva […]

Loe edasi

Hullem kui tuhat koroonat

Pretensioonikas väide muidugi, ent mulle näib tõesti, et seekord ei lammutata mitte üksnes käesolevat kultuuri, vaid kultuuri kui sellist. Paraku, ilma kultuuri kui selliseta pole inimene enam inimene.   Rooma linna ei ehitatud ühe päevaga. Kuid ühe päevaga ta hävitati, kui pisut liialdada. Tegelikult võttis Rooma hävitamine üksjagu aega ja vaeva, mõnest sambast ei saadudki jagu ja need seisavad tänini. Kuid põhiosas […]

Loe edasi

Taevast langemata jäänud lipp

  Eestlaste muistseks vabadusvõitluseks nimetatakse 1208. kuni 1227. aastani Eestis ja osalt ka Lätis toimunud sõjategevust, mille käigus Lääne-Euroopa ristisõdijad järk-järgult allutasid Eesti maakonnad, viimasena Saaremaa. See oli osa Läänemere lõuna- ja idakalda maade ristiusustamise laiemast protsessist, kristliku Euroopa ittatungist, millele 13. sajandil suutis vastu seista üksnes Leedu. Kõige rohkem huvitas Läänemere-äärsete rahvaste alistamine ja „rahustamine“ Saksa kaupmehi, kuid ka katoliku kirikut, […]

Loe edasi

Artiklite sari: 80 aastat 1940. aasta valimisetendusest

juuli 1940: VALIMISETENDUS ALGAB   Stalini kava Balti riikide annekteerimiseks nägi ette idamaiselt silmakirjalikku näitemängu nende vabatahtlikust ühinemisest N Liiduga. See pidi petma maailma, aga esimeses etapis isegi 1940. aasta suvel Moskva teenistusse asunud riigireetureid, nn juunikommuniste. Mõnd ilmselt pettiski. Nii kinnitasid marionetliku Varese valitsuse liikmed juuni lõpupäevil korduvalt, et Eesti sisemine elukorraldus (talud, eraomand, ettevõtlusvabadus jms) ei muutu ning et mingist […]

Loe edasi

Kas te nüüd usute?

  Nõidade põletamise aeg on jälle käes, täpselt nii nagu paljud, kaasa arvatud mina, juba aastaid hoiatanud oleme. Päris tuleriitu pole veel süüdatud, nõidu põletatakse n-ö sotsiaalselt. Sellest kirjutas Financial Timesi pikema ülevaate põhjal hiljaaegu Neeme Raud (Tööandjate „diktatuur“, Postimees 5. aug. 2020). Ülevaade käsitles Inglismaal ja Ameerikas toimuvat, aga pole raske näha, et põhimõtteliselt samasugune on olukord ja liikumissuund teisteski läänemaailma […]

Loe edasi

Isamaa ei kao kusagile

Kirevus on ikka tore ja selles mõttes võib Parempoolsete ühendust üksnes tervitada. Võib ka kinnitada, et sellise ühenduse teke ei tähenda põrmugi, nagu ülejäänud Isamaa erakond ei oleks parempoolne. Sest pretsedent on olemas – meie erakonnas on kaua eksisteerinud ja eksisteerib praegugi Rahvuslaste ühendus ning see ei tähenda, nagu poleks ülejäänud erakond rahvuslik. Kuid hall on teooria ja haljas elu kuldne puu, […]

Loe edasi

Vabadus, see vabadus

Pole kallimat ja ilusamat asja kui vabadus. Selle mõistmiseks ei pea olema ilmtingimata Sandor Petöfi austaja, seda mõistab iga südamega inimene, eriti hästi veel see, kes on kogenud, mida tähendab olla vabaduseta. Ning kes on tundnud vangist vabanemise joovastust. Balti ketis seistes me skandeerisime: „Vabadust! Vabadust! Vabadust!“ Ja vabaduse me justnagu saime. Nüüd aga teevad ennast rahvuse eliidiks kuulutanud valeprohvetid kõik, et […]

Loe edasi

Jätke jama, tulge mõistusele

Keelata inimestel märgata, et ühed on mustad ja teised valged ning neid ka eri sõnadega nimetada, on lihtsalt represseerimine. Sellise antirassimiga jõuame uue türanniani, mida juhivad tolerantsust kuulutavad, kuid üdini sallimatud ja vihkamist täis hungveipingid. Rassism iga nurga taga Tundub, et läänemaailma idioodistumine kogub aina hoogu. Väljavahetamisele lähevad nii Aunt Jemima kui Uncle Beni kaubamärgid, sest need pidavat põhinema rassilistel stereotüüpidel, L’Oreal […]

Loe edasi

End of content

No more pages to load