Abielu mõiste muutmisest.
Abielu ümberdefineerimise eestkõnelejad küsivad retooriliselt: aga mida abieluvõrdsus teilt ära võtab? mis see üldse teie asi on?
Kõigepealt – mingit abieluvõrdsust pole olemas ega saa olema, seda ei saa kehtestada ühegi seadusega ja ei kehtesta teda ka see seadus, mida praegu vastu võtta punnitatakse. Kuid see selleks. Jääb küsimus: miks see kedagi segama peaks?
Otseselt ja kohe ei segagi. Kui näiteks Riigikogu homme otsustaks, et kalad on linnud või et gravitatsioonijõud mõjub edaspidi alt üles, ja et seda tuleb koolides õpetama ning meediakampaaniatega ka täiskasvanutele pähe taguma hakata, ei juhtuks ülehomme samuti mitte midagi erilist. Oleks tehtud lihtsalt järjekordne samm hullumaja suunas. Hullumajja on jupp maad, mitte katastroofiliselt vähe, aga ka mitte palju. Iga samm viib meid sellele lähemale. Kuidas selgitada idiootidele, et kõik need sammud võtavad meilt ära tükikese normaalsest ja inimlikust maailmast, nii et justkui ei juhtu midagi erilist, aga juhtub ometi? Kuidas selgitada idiootidele, et ühel päeval saavad sammud otsa ja me olemegi hullumajas?
Täpsemalt öeldes – nemad on, ja hullumaja ongi juba definitsiooni järgi nende koht. Ainult et nad kisuvad sinna kaasa ka neid, kes teevad vahet ülemise ja alumise poole ning kala ja linnu vahel, kes pole milleski süüdi ja kelle koht on siinpool kuulikindlat klaasi. Mitte sealpool, kus kappavad ringi leegitsevad kaelkirjakud, kus munadega naissportlased püstitavad rekordeid ja kus ebanormaalsust nimetatakse normaalsuseks.
Vastu tuleb hakata. Nagu Vabadussõjas: kui muud ei saa, siis võitkem aega. Küll need murdelahingud ka ükskord pihta hakkavad.