SÜGIS
Kos käänden kõllistades siuhka,
modra kipsti vasta seed.
Ta ünde polavilli priuhka,
valdikandse enderidi neeb.
Ai vauhk! Sent kollipilli jänni.
Karkauksi ondib jolle ronn.
Se riizimalli ondi pänni,
Oll-koll sat kondipolla onn.
30.10.2021
Seltsimehed, mina tervitan teid rahvusvahelise perekondade päeva puhul.
Elagu abieluvõrdsus, elagi kõik perekonnad, olgu nad siis „traditsioonilised“ või mitte, nii lõpetab ka Eestimaa Roheliste aseesimees Kaspar Kurve 14. mai Eesti Päevalehes oma teemakohase loo. Lugu vestab sellest, kuidas eesti rahvas nõuab taga sooneutraalset abielu, sest see on hea, tervislik, õiglane ja üldse.
Õige, seltsimehed. Elagu armastus, elagu võrdsus, elagu õigused. Aga kui te nüüd arvate, et ma tahan kiita Kaspar Kurve poolt reklaamitud, nn sooneutraalset abielu nõudvat petitsiooni, siis te eksite. Vastupidi, pean seda petitsiooni äärmiselt taunitavaks, tagurlikuks ja diskrimineerivaks. Miks? Sest pimeda jonnakusega nõutakse taga kahe samast soost inimese abiellumise õigust.
Taevas küll, miks siis ainult kahe? Kas te rohkem numbreid ei tunnegi? Vaatame sooneutraalsete paaride abieluõiguse toetuseks esitatud argumente. Tähtis on vastastikune armastus; selline abielu ei ohusta kedagi; inimeste õigused peavad olema võrdsed. Ongi enam-vähem kõik. Pole raske näha, et mitte ükski neist argumentidest ei selgita ära, miks peaks abiellujaid olema tingimata kaks, mitte aga kolm või rohkem. Näiteks treenib ja treenib üks spordivõistkond aastaid, kuni mõistab – see on armastus. Mida siis teha? Varjata seda kaunist tunnet? Või minna pisarsilmil lahku, sest iganenud konventsioonid ja konservatiivide sallimatus nõuavad? Ning milleks ennast piirata sellegi arvuga. Ehk soovib kogu eesti rahvas ühel päeval abielluda, sest armastus ei anna kuidagi asu?
Aga, heakene küll, võtame kõige lihtsama näite – kui asjaosalisi on kolm. On kolm sõpra, Punna, Munna ja Kerra, kõik armastavad üksteist palavalt ja tahavad endid ühendada püha abielusidemega ja kasvatada üles lapsukesi, keda toob neile kurg. Miks peaks nende soovi põlustama ja neid põhjuseta karistama, neile seda õnne keelates?
Paraku petitsiooni esitajad – ühendused LGBT Ühing, Kõigi Eesti, Aitäh, minu traditsiooniline perekond ei vaja kaitset ja Eestimaa Rohelised – Unnat, Punnat ega Kerrat nähtavasti inimesteks ei pea. Näib nii, et nad kavatsevad neid hoopis vaenama ja represseerima asuda. Kujutlege ometi ette meie kolme sõbra hingepiina, kui riigikogu peaks petitsiooni ees põrmu langema ja seadustamagi kahe samast soost inimese abielu. Unna ja Punna võivad abielluda, aga Kerra peab, suu vesine, pealt vaatama? Või siis mõni teine kombinatsioon, kuid igal juhul peab üks jääma välja – põlatuks, represseerituks, äratõugatuks. Seltsimehed, see on puhas sallimatus, kolonialism, rassism ja ksenofoobia.
Vähe sellest. Petitsiooni esitajad ei astu mingeid samme, et kõrvaldada diskrimineerivad seadusepügalad, mis keelavad abielu lähisugulaste vahel. Aga keda selline abielu ohustaks? Teised kriteeriumid samuti täidetud. Armastust leidub palju, jääb ülegi. Õiguste võrdsus, see tähendab nende puudumine, on lausa kisendav. Saame olukorra, kus mees, kes tahab abielluda naabrimehega, võib seda teha, aga mees, kes tahab abielluda oma ema või õega, ei tohi. Mingi vulgaarse biologismi reeglid takistamas meie eneseteostust ja õnne. Päriselt või? Tänapäeval? Kus nüüd on Kaspar Kurve oma targutusega: „Ma ei kujuta ettegi, mis võib toimuda inimese sees, kes tajub, et suur osa ühiskonnast peab tema seksuaalset orientatsiooni valeks ning ebaloomulikuks ja milliseid probleeme see vastava indiviidi jaoks endaga kaasa toob.“ Näib, et selliste inimeste hingepiin on petitsiooni esitajatele täiesti ükskõik, neil jätkub kaastunnet vaid sellistele, kes püüdlevad väikekodanlikku paarabielu.
Kõike öeldut kokku võttes kutsun vabu ja õiglase meelega kodanikke kõnealust petitsiooni resoluutselt hukka mõistma. Sellisel sallimatusel ei saa olla kohta 21. sajandis, mille motoks olgu mistahes piiride ja piirangute kaotamine. Kui juba virutada, siis ikka täiega, nii et need va konservatiivimolud enam ei tõuseks.
ÕIE-HELBE LUMELINNU KAEBUS nr 1
seoses jalge alla tallamisega, mis tõstab pead ja ei taha kaduda
Maakera Presidendi juures asuva Euroopa regiooni hoolekogu Eesti Vabariigi järelevalveameti Eriti Õudsete Ilmingute osakonna juhtivkomissarile Emmanuelle Chäbovõjtra’le
Pean alustuseks teatama, et tendentsid viivad meeleheitele, olenemata ja hoolimata. Ei suuda enam taluda ja üldse, sest et tõstab vahetpidamata pead. Väärtuste eiramine toimub päevast päeva, peavad vahetpidamata vihakõnesid, mis ausa südame lõhkema paneb ja tekitab õiglast viha.
Niisiis teatan, reede õhtul korraldas kodanik Kalev Jurakas manifestatsiooni söögivalmistamise sildi all. Selleks oli tal salakavalalt varutud pehmet tainast ja riist nimega „frisöör“. Mille sees tuvastasin kuuma õli. Teostasin jälgimist üle heki omasilmselt ja tunnistan. Nii ütles üle heki kodanik Jurakas, kui esitasin õigustatud küsimuse. Mina, austatud juhtivkomissar, olen valvas ja tean, et söögivalmistamise teostamise läbiviimise juures tuleb silmas pidada väärtusi ega tohi õõnestada. Seega panin luua käest (seina najale) ja jätkasin usutlust lihvitud meetodil, pärides kodanik Jurakalt, et mida. Säilitades printsipiaalsuse. Frisöör või vastupidi, aga milleks? Ja õli? Tema vastas – tsitaat täpne, sest annan endale aru – „Neegri mune“.
Tunnistan, eeltsiteeritud rassistik verbaalrünnak mõjus nii et korraks kaotasin. Rõngaste hajudes ja kokku võtnult taastasin valvsa üldhoiaku, säilitades printsipiaalsuse. Esitasin nõudlikul toonil teise õigustatud küsimuse, asudes kavakindlalt sõbraliku Eesti kaitsele: „Kodanik Jurakas, kas teie ei taha et me oleksime kõik sõbrad või tahate et rakendatakse meetmed?“
Kodanik Jurakas teeskles mittemõistmist ja ajas suureks. Jätkates pressingut, küsisin kodanik Jurakalt, miks ta tallab, stereotüüpe reprodutseerides ja kolonialismipärandiga võitlemata, mis aga on meie kohus. Seejärel tabas mind alatult allapoole vööd eelnimetatud kodaniku demagoogiline, kihutusliku suunitlusega ja väärtusi tallav, millest mäletan: „vanaema“, „viies sünnipäev“, „tuhksuhkur“ ja „loll hani“. Punastan viimatinimetatud kahe sõna puhul põhimõtteliselt kogu progressiivse inimkonna ees ja mõistan otsustavalt hukka. Aga tõe huvides ja et ei tallataks, pean edastama ja üldse. Seejärel valis kodanik Jurakas oma silmakirjalike võtete arsenalist, ja hakkas naerma. Eelnimetatud kuritegelikku naeru tunnistan isiklikult, võin selle peale võtta ja kasvõi vastupidi.
Kirjeldatud trampimist sõbralike tunnete edasikandmise elushoidmise teostajate printsiipidel ei ole võimalik taluda, kui just mitte metatasandil. Mille valdamist alles harjutan. Mistõttu suundusin ettevaatust säilitades märkamatult mööda kraavipõhja lähimasse politseijaoskonda. Kuna tean, et keskmisest madalama haridustasemega valijate käpikupikendused on imbunud. Tuues kaasa oma kõige madalamad instinktid ja saagides aga sahinal. Seetõttu lasin käesoleva kaebuse registreerida, et oleks kindlam. Palun viivitamatult rakendada meetmed, sest vastasel korral ja üldse.
27. sept. 2019