Nii Joel Sang kui Andrei Hvostov oma kirjutistes (vastavalt Sirp 1. III ja 5. IV) ajavad segamini kaks asja: asjaarmastajaliku piiratuse ja teadusliku lähivaate. Tuleks nagu välja, et kui uurida Euroopa ajalugu, siis on see teadus, aga kui Eesti või mõne küla ajalugu, siis kodulugu ja rahvuslik piiratus. Mis on muidugi eksitus, nagu mõistab iga teadlane, kuid võib-olla mitte laiem publik. Teaduslikult […]
Nagu Allan Käro väga õigesti tähelepanu juhtis („Seda nüüd kindlasti mitte“, PM 11.04.13) , ei olnud Jaak Alliku jutu mõte ETV saates “Välisilm” mitte selles, et Venemaa ei ole kunagi Eestit rünnanud, vaid et Eestil pole tarvis „mängida mängu“, nagu tuleks Eestil ennast üksinda Venemaa ohu eest kaitsta. Käro märgib, et Eesti polegi seesugust mängu mänginud, vaid näeb oma riigikaitset NATO […]
„Eesti ajalugu II” (edaspidi EAII) on tekitanud rohkem poleemikat, kui „Eesti ajaloo” kõik uuel iseseisvusajal ilmunud köited kokku (Eesti ajalugu IV, V ja VI). Poleemika ja vastuväited, millest ei pääse mööda ka käesolevas arvustuses, on keskendunud siiski vaid ühele osale sellest küllaltki mahukast ja paljude autorite ühistööna valminud teosest. Seepärast on viimane aeg vaadelda tehtud tööd sine ira et studio tervikuna. […]
SÕJAVETERANID JA ERUSOLDATID Sõna „veteran” tuleb ladinakeelsest sõnast vetus, mis tähendab „vana”. Veteranuseks hakati antiikses Roomas nimetama sõdurit, kes oli oma 20-aastase aja ära teeninud ja erru lastud, mille järel nad võisid pöörduda kas tsiviilellu või jääda armee juurde. Veterani tähistav kreekakeelne sõna on apomahos, mis sõna-sõnalt tähendab „võitlusest väljas”. Niisiis on veteranide näol tegu tulest ja veest läbi käinud sõjameestega, […]
End of content
No more pages to load
