Autorist
Lauri Vahtre sündis 1960. aastal Tartus, lõpetas Tartu II keskkooli ja õppis ülikoolis ajalugu. Sai rahvusmeelse inimesena tunda tagakiusamist nõukogude võimu poolt. Siiski õnnestus tal 1988. aastal kaitsta väitekiri eestlaste rahvapärasest ajaarvamisest ja omandada nn kandidaadikraad, praeguses mõistes Ph.D.
Töötas ülikoolis, Vabaõhumuuseumis ja Ajaloo Instituudis. Laulva revolutsiooni ajal liitus Vahtre Eesti Kongressi liikumisega, oli Eesti Komitee liige ja valiti Põhiseaduse Assambleesse. Järgnes aastatepikkune töö Riigikogus Isamaa ja Isamaaliidu fraktsiooni liikmena, seejärel kaitseministeeriumis ja Sõjamuuseumis.
Lauri Vahtre on kirjutanud riiulitäie raamatuid ja õpikuid, millest ise peab üheks olulisemaks pikemat esseed “Suur pettumus”. Teise riiuli täidavad ära Vahtre tõlked. Ajaloolasetööd kroonib 2020. aastal ilmunud “Eesti Vabadussõja ajalugu I – II”, mille koostamist Vahtre juhtis tegevtoimetajana ja oli ka üks teksti põhiautoreist. Lisaks mõned juturaamatud, luulekogud, stsenaariumid, kümmekond näidendit ja päris suur hulk kirjutisi ajalehtedes.
Abielus, kaks poega. Vahtrega saab ühendust võtta Facebooki kaudu.
Raskemeelse inimesena on Lauri umbes kaheksandast eluaastast saadik viljelenud ka lõõpi ja teravmeelitsemist. See on elu reegel: mida mustem on meel, seda rohkem nalja saab. Tõsi, vahel saab nalja ka täitsa iseenesest. Teine reegel on aga see, et ükski nali pole kõigile ühtviisi naljakas.
Loe hiljutisi postitusi
Pisuhänna nimi oli antropotseen
Keskajal vaidlesid skolastikud pikalt ja tuliselt, mitu inglit mahub nööpnõela otsale. Tänapäeval me neid vaidlusi enam kuigi sisukaks ei pea, pigem ülespuhutud lobaks, ehkki loogika ja teadusliku mõtteviisi arengule võis mõne argumendi esitamine ja/või kummutamine isegi kaasa aidata. Zoltan Boldiszar Simoni ja Marek Tamme raamatul „Ajaloolise aja kude“ (Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2023) see viimane omadus paraku puudub, esimest on aga rohkem kui […]
Kas valitsus on suurperedele sõja kuulutanud?
Suurperede toetuse mõte pole mitte sotsiaalne õiglus, vaid sündide soodustamine Olukord, kus soovitud jääb tulemata rahanappuse tõttu, on tüüpiline eeskätt kahe- ja enamalapselistele peredele Valitsus saadab sõnumi, et paljulapselisus on piinlikuvõitu eralõbu, mis ei peaks kedagi teist halvemasse olukorda panema, ja lasterohked pered on seni olnud ebaõiglases eelisseisundis. Selline hoiak nende suhtes, kes veel viimastena hoiavad üleval õhkõrna lootust, et ehk tuleb […]
Eestlaste arv ja Põhjasõja argument
Olen jälginud Eesti ja iseäranis eesti rahva demograafilisi näitajaid juba oma pool sajandit. Esialgu olid need kehvapoolsed, kuid on viimase paarikümne aasta jooksul muutunud lausa hirmuäratavaks. Sellegipoolest valitseb suhtumine, mis meenutab üht nõuka-aegset anekdooti erinevate riigijuhtide reaktsioonist olukorrale, kus rong sõitis, aga siis peatus, kuna raudtee sai otsa. Lenin käskis hakata paljakäsi raudteetammi kokku kuhjama, Stalin käskis vedurijuhi maha lasta, Hruštšov […]